Majanduskasv jätkub

Käesoleva aasta I poolaastal oli SKP jooksevhindades 52,9 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 47,7 miljardit krooni ehk 5,2 suurem kui 2001. aasta I poolaastal.

Tegevusalati kasvas 2002. aasta II kvartali lisandväärtus püsivhindades eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (29,2), järgnesid ehitus (14,0), kalandus (14,0), finantsvahendus (13,6) ja töötlev tööstus (12,6). Hotellides ja restoranides loodud lisandväärtus kasvas 10,9 ning hulgi- ja jaemüügis 10,0. Lisandväärtus kahanes põllumajanduses ja jahinduses (9,0) ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses (6,4).

SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, hulgi- ja jaemüük, veondus, laondus ja side ning ehitus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 49,4.

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKPs suurenes 2001. aasta II kvartaliga võrreldes veidi eratarbimiskulutuste osatähtsus (51,8st 53,6ni SKPst). Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 23,5st 27,2ni SKPst. Sisemajanduse nõudluse suhe SKPga suurenes 105,7ni. Vaatamata teenuste ekspordi osatähtsuse suurenemisele (28,5st 32,1ni SKPst) vähenes oluliselt kaupade ja teenuste ekspordi osatähtsus (90,4st 82,8-ni SKPst).

Püsivhindades arvutatud SKPs suurenes oluliselt kapitali kogumahutus põhivarasse (26,4). Kasvasid ka eratarbimiskulutused ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (vastavalt 10,5 ja 4,3). Sisemajanduse nõudlus suurenes 12,8. Kaupade ja teenuste import kasvas veidi kiiremini kui eksport, sellest teenuste import kasvas kiiremini kui eksport ? vastavalt 36,4 ja 23,9. Kaupade import kasvas 2,2, kaupade eksport aga kahanes 2,0.

Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas 2002. aasta II kvartalis võrreldes 2002. aasta I kvartaliga 3,9.