EPL: Eesti elaks Sosnovõi Bori tuumajaama katastroofi üle

?Tõenäosus, et tuul Sosnovõi Borist Eesti suunas puhuks, on 20 protsenti,? ütles kiirguskeskuse direktor Merle Lust Eesti Päevalehele.

Lusti sõnul on Eestis 11 automaatseirejaama, mis radioaktiivsustaseme tõusust kohe teada annavad. Ta lisas, et radioaktiivsuse tase Eestis on viimastel aastatel püsivalt madal olnud.

Siseministeeriumi sisejulge-oleku asekantsler Kalev Timberg märkis, et naaberriigil Soomel on Sosnovõi Boris oma kiirgusmõõturid, kuna jaam asub Soomest vaid 100 kilomeetri kaugusel.

Timberg kinnitas, et päästeüksused, ametkonnad ja valitsus on viinud läbi õppusi, mille stsenaarium kujutab plahvatust Sosnovõi Boris. ?Õppus näitab kahtlemata kätte ka meie nõrgad kohad ? puudub ühtne teavitamissüsteem, juhtimisliinis on vajakajäämisi, tehnika võimalused on tagasihoidlikud,? märkis ta.

Kava kohaselt saaksid elanikud radioaktiivsussaaste ohust teada massimeedia vahendusel.

Saaste tugevusest ja ilmastikutingimustest lähtub tegutsemiskava. Merle Lusti sõnul on halvim variant vihm, mis saaste õhust maapinnale toob. ?Loomi tuleks heinatoidul hoida ja mitte lasta neil saastatud rohtu süüa, sest see mõjutab piima ja liha kvaliteeti,? selgitas ta.

Ka Kalev Timbergi sõnul saavad inimesed end kaitsta, kui nad vastavalt juhtnööridele kodus püsivad, end pesevad ning saastamata vett ja toitu tarbivad. ?Kiirgus pole sekunditega surmav,? lisas ta. ?Gaasimask kaitseb pigem lahingumürkide eest, pealegi ei peaks kogenematu inimene sellega üle tunni aja vastu.?

Asekantsler Timberg nentis, et evakuatsioon radioaktiivse saaste puhul ilmselt kõne alla ei tule. Tema hinnangul saab Eesti kriisiolukorras paljuski loota naaberriikidele. ?Ka T?ernobõli katastroof näitas, et me pole üksi,? lisas ta. ?Infot oleks meil nüüd kindlasti palju rohkem.?