Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statoili ja Shelli ühinemine lubatud
Konkurentsiameti koondumiste osakonna ametniku sõnul oli otsuse tegemine raske, sest Statoil saavutas selle tulemusena turuliidri positsiooni. ?Kui suur Statoili turuosa olema saab, ei saa ma öelda,? sõnas ametnik, kes ei soovinud oma nime ajakirjanduses näha. ?Seda pole kirjas ka otsuses, sest Statoil võtab praegu sellest ärisaladusi välja.?
Kütuse jaemüügi poolest senigi turuliidri rollis olnud Statoili osa Eestis tõuseb firma enda arvutuste kohaselt 29 protsendi, mitme konkurendi ja asjatundjate väitel aga 34-35 protsendini legaalsest turust. ?Igatahes jääb see alla 40,? lausus anonüümne ametnik. ?Vastasel korral poleks koondumise heakskiitmisest juttugi olnud.?
Märgatavalt tõuseb Statoili osa ka Lätis (22) ja Leedus (20), kus samuti analoogne tanklaostutehing sõlmiti. Keskmiselt peaks iga neljas Eestis, Lätis ja Leedus legaalselt tangitav kütuseliiter pärinema Statoili teenindusjaamadest. Tanklate arvult läheb Statoil Eestis mööda nii Lukoilist kui ka Nestest. Kokku on Eestis 500 teenindusjaama.
Eestis kuulub Shelli liitnud Statoilile pool tanklakettide äriklientide mahust, sest autokütuse jaemüüjate andmetel moodustab Statoili ja Shelli äriklientide käive ligi 20 Eesti tanklate kogukäibest.
Statoili ja Shelli ühinemise järel Statoili nime alla kuulub viiele turuliidrile (Statoil, Neste, Lukoil, Alexela, Hydro Texaco) 70 legaalsest kütuseturust, ülejäänud müüjatele 30. Musta turu suurust on hinnatud 30 protsendini, viimasel ajal on see vähenenud.