EE: Tallinna veetrasside kitsus laseb majadel maha põleda

'Poolteist tundi inimesed vaatasid, kuidas hoone põleb ja mitte midagi ei saanud teha. Tuletõrjujad laiutasid käsi ja ütlesid, et ega füüsikaseaduste vastu saa,' ütleb Mati kõlatu häälega.

Päästeameti direktori asetäitja operatiivteenistuse alal Kuno Tammearu on veendunud, et tema mehed tegid kõik, mis suutsid. 'Minu moto on see, et alati saab teha paremini, kuid antud juhul ei näe ma ühtki punkti, kus tuletõrjujad valesti käitusid,' ütleb ta.

Nimelt pole veesurve üldse tuletõrje käsutada-kamandada. Linna vesivarustusskeemis on trassid paika pandud eelkõige joogivett silmas pidades ? samas peavad need välja andma ka piisava koguse vett, et kustutada tulekahju. Veetrasse on erineva jämeduse ja läbilaskevõimega ? kõige suuremate läbimõõt on üks meeter, tavalised trassid elamurajoonides on 100-150 mm läbimõõduga. 'Jämedad trassid on kohutavalt kallid, neid ei jõuaks igale poole panna. Pealegi pole see ka põhjendatud, sest väiksemates elamurajoonides jääks joogivesi neis seisma ja läheks halvaks,' ütleb Tammearu.

Just selline peenike trass oli ka kohas, kust tuletõrje tootmishoonele saatuslikuks saanud ööl vett võttis. Tavaliselt piisab sellest ühe tulekahju kustutamiseks. Seekord aga leegitses lahinal suur puutöökoda. Peenikesest trassist saadi küll nii palju vett, et tulekahju kahes kohas kustutama asuda, kuid teisel pool maja lõõmasid leegid täiega edasi.