Kas juhtide kriis käes?

Konkurents karmistub ka edaspidi ? peame aktsepteerima vajadust pingelisemas situatsioonis edukad olla.

Juhid on teinud head tööd. Mineviku edukus peaks olema kõige kindlam prognoos tuleviku edule. Paraku ainult siis, kui tulevikus areneb keskkond endiselt. Keegi ei anna garantiid, et muutuvas keskkonnas suudavad samad juhid edukad olla. Konkurents nõuab juhtidelt ülimat professionaalsust ? raskes situatsioonis kindlaks jäämist ettevõtte huvidele ja ettevõtte omanike huvidele (kes on juhi palganud iseenda huvide kaitsmiseks). Otsus, mis lähtub ettevõtte huvidest, on inimlikum ja oluliselt kasulikum ühiskonnale kui lähtumine põhimõttest: püüame hästi läbi saada.

Tulevikku vaatavad kõige hoolikamalt omanikud ? need on inimesed, kes on midagi saavutanud ja soovivad ka tulevikus ettevõtte väärtust kasvatada. Omanikud otsustavad järjest enam värvata juhte, kes näevad kaosena näivas keskkonnas võimalusi edu saavutada ja on valmis riske jagama koos omanikuga. Juht peab selgelt olema omaniku ja ettevõtte huvide esindaja. Tulevik sisaldab ikkagi inimlikku soovi saavutada stabiilsus, kindlus, omada lähisuhteid. Stabiilsus ja inimlikud suhted on ka kaosena toimivas keskkonnas kesksed, kuid teisiti saavutatavad kui minevikus.

Ühiskonnas on suhtumine juhtidesse kujunenud suures osas negatiivsete näidete najal. Negatiivsed näited on tegevjuhtidele teinud psüühiliselt raskeks ka eetiliste otsuste eest vastutamise.

Juhid ei julge karistada ebaeetilise käitumise eest, ei julge koondada, kui ettevõte seda vajab, ei julge minna konflikti ebaefektiivsete töötajatega. Juhtide koolitustel on sagedasemaid küsimusi: mida ma siis teen, kui töötaja ei saa tööga hakkama või ei taha tööd teha? Juhid vajavad ühiskonnalt senisest enam tuge: nii seadusandlikul kui ka moraalsel tasandil.

Juht peab suutma minna ettevõtte (töötajate, omanike, juhtide, klientide) huvide eest vajadusel ka konflikti. Raskes situatsioonis tuleb esile professionaalsus: kas juht lähtub ettevõtte põhiväärtustest. Juht peab suutma ka saneerida ja restruktureerida, kui see on vajalik.

Juht peab lahendama kõik probleemid. Kes peab lahendama juhi probleemid? Juhi isiksuse areng on määrava tähtsusega selleks, et olla suuteline eetilistest kategooriatest lähtuvaid otsuseid vastu võtma ja ka ellu viima. Keskmise pingetaluvusega inimene põleb juhi tööd tehes läbi väga kiiresti, kui ei ole professionaalset tuge.

Lõpetada tuleks juhtimise käsitlemine lihtsalt protsesside juhtimisena ? eelkõige on juhtimises tegemist inimestega ja nendega seotud kompetentsid on juhile võtmekompetentsideks. Inimene, kes suudab analüüsida, planeerida, protsesse kujundada, aga ei ole võimeline inimestega isiksuslikult suhtlema, ei saa olla edukas juht.