'Seaduse tekst, mis praegu kehtib, ütleb vägevaid sõnu, et 1. jaanuarist loetakse AS sundlõpetatuks,' märkis Luman. 'Jäi arusaamatuks, et mida see 'loetakse sundlõpetatuks' võiks tähendada, ma mõistnuksin looduses toimuvat, kui oleks öeldud, et 'sundlõpetatakse seaduses ettenähtud korras'.'
Lumani kinnitusel ei seisne aga põhiküsimus, miks KTK on pooldanud tähtaja edasilükkamist, mitte kirjeldatud juriidilises apsus vaid asjaolus, et tähtaeg 1. jaanuar on paljudele ettevõtetele täiesti ebareaalne. Hulk punkte on Lumani kinnitusel seoses väärtpaberikeskuses arvelevõtmisega lisaks läbi mõtlemata. Ta tõi näiteks olukorra, kus osa aktsiaid on osanikul panditud ja osa pantimata.
'See aeg (1. juulini - toim) peaks andma justiitsministeeriumile, ettevõtetele parlamendile aega puuduste üle mõtelda,' märkis Luman. 'Ja kui te nüüd küsite, et miks me senini põõsas olime, siis vastan, et KTK on pidevalt ja kogu aeg neid küsimusi esitanud. Kuid need küsimused on jäänud sisulise vastuseta.' Luman tõi näiteks kirjavahetuse Eesti Väärtpaberikeskusega, millest ta ei ole sisulisi vastuseid leidnud.
Luman lisas, et KTK ei ole põhimõtteliselt vastu AS-ide arvelevõtmisele väärtpaberikeskuses. Samas ütles ta, et selle taga peitub tegelikult 'teatud huvigruppide jõuline lobby'.