• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõulumaa muinasjutt

    Traditsiooniliselt loeti Soomes jõulupühadeks aega toomapäevast kuni kolmekuningapäevani. Tänapäeval kestab aga jõuluaeg juba esimesest advendist kuni nuudipäevani. Talve hakul võite oma Soome tuttavatelt või koostööpartneritelt kuulda küsimust: ?Millal teie väikseid jõule peate??
    Enne päris jõulupühi peetakse Soomes kõikjal pidusid, mida kutsutakse väikesteks jõuludeks. 1920. aastatel Soomes levima hakanud nn väikeste jõulude tähistamine on tegelikult pärit Rootsist. Algselt märkisid väikesed jõulud päeva enne jõuluõhtut. Ajad muutusid ja praegu seostuvad väikesed jõulud pühadekaunistustes ja -tuledes jõulutänavate avamisega novembrikuu lõpus. Helsingi ametlikuks jõulutänavaks on alates 1947. aastast olnud Aleksanterikatu, mis avatakse fanfaarihelide saatel üks päev enne advendiaega. 1920ndatel hakkasid üliõpilasliidud sügissemestri lõppemist pidudega tähistama just advendiaegu. Jõulukuuse ehtimise traditsioon jõudis samuti esmalt koolidesse ja levis sealt kodudesse. Nendest kommetest said inspiratsiooni ka asutused, kes hakkasid oma firma lõppeva aasta saavutusi tähistama väikeste jõulude peo nime all.
    Praegu ei peeta asutuse jõulupidusid sugugi mitte ainult oma töökoha seinte vahel, vaid töökaaslased lähevad üheskoos restorani pidulikule jõululõunale või hoopis laevakruiisile, kaasa kutsutakse oma parimad kliendidki. Sageli peetakse ka töökohal kõigepealt jõulupidu klientidega ja partneritega ning nende lahkudes jätkatakse pidu juba kitsamas ringis, ainult oma töötajatega.
    Soome jõulutraditsioonide häll on Turu linn. Vastuse, miks see nii on, annab ajalugu. Soome on olnud aastasadu Rootsi kuningriigi osa ja rootsi ajal oli just Turu linn Soome pealinnaks, riigivõimu, kiriku ja kultuuri kantsiks.
    Turu loss oli keskajal ka hiilgava õukondliku elu keskpunkt. Ühel kaugel, 1562. aasta jõuluõhtul saabusid Turu lossi Soome tolleaegne valitseja, hertsog Johan ja tema värske abikaasa, Poola printsess Katariina Jagellonica. Printsess oli Euroopast kaasa toonud suurearvulise õukonna ja muinasjutulise kaasavara. Katariina Jagellonica ja hertsog Johan lasid katta luksusliku jõululaua, millist Turu lossis iial varem nähtud ei oldud. Lauad drapeeriti kolmekihiliste laudlinadega, kus alumine kate oli sametist, keskmine damastist ja pealmine linasest kangast. Esmakordselt õukonna ajaloos kasutati sellel jõuluõhtusöögil ka uhkeid riidest salvrätte, mis olid kaunistatud hertsogi vapiga. Katariina Jagellonica lauahõbeda hulgast ilmusid välja kahvlid, mis olid tollal Soomes valitseva rootsi aristokraatia jaoks tõelisteks uudisasjadeks. Pearoaks pakuti sel mälestusväärsel jõuluõhtul paabulinnupraadi ja lauad olid eel- ning järelroogadest lookas, voolas vein ja laulsid trubaduurid.
    Tänapäeval saab Turu lossis igal talvel advendiajal vaadata jõulunäitust, kus on kaetud külluslikud jõululauad just sellistena, nagu need võisid aastasadu tagasi välja näha mõnel renessansiaja priiskaval jõulupeol. Ja kui teil tekib pärast seda igatsus ajas tagasi minna ning tunda end kas või natuke aega tema kõrgeaususena või vähemalt õukonda kuuluvana, siis võite ka oma seltskonnale või kolleegidele tellida Turu lossist ülipiduliku õukondliku õhtusöögi.
    Ka praegusel ajal on igas Soome peres auasjaks katta toitudest nõtkuv jõululaud. Pearoaks on tavaliselt küpsetatud jõulusink, mida serveeritakse erinevate aedviljavormiroogadega.
    Eestlastele on need siirupiga magusaks tehtud porgandi- ja kaalikavormid esialgu pisut võõrastavad, aga soomlastele ei tuleks jälle pähe aasta suurimate pühade ajal vabatahtlikult verivorsti süüa. Turu saarestikus on traditsiooniliseks jõulutoiduks värske haug kartulitega koore- ja võikastmes. Jõuludeks on haugid kasvanud päris parajateks purikateks ja paari-kolmekilone haugipoiss kaunistab igat jõululauda.
    Jõulud on rõõmupühad, aga ka rahupühad. Vana seadusetähe järgi oli jõuluõhtust alates kuni nuudipäevani igaühel kohustus rahus elada ja õigus jõulurõõmu nautida. Turus on seda traditsiooni ligi kolmsada aastat katkematult elus hoitud. 23. detsembril kell 12 kuulutatakse pärast kahtteist kellalööki Turu linna raekoja, nn Birkkala hoone kaunistatud rõdult jõulurahu saabumist kõigile Soome riigi elanikele.
    Autor: Mall Oja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.