Levinumad spyware?i otseselt häirivaiks muutuvaist ettevõtmistest on näiteks sellised tegevused: nad võivad avada soovimatuid reklaame, sealhulgas ka hoopis asjasse puutumatute veebilehekülgede sees, isegi vahetada avamiseks mõeldud veebiaadresse teistega - nii et netist oste tegev isik võib sattuda hoopis mõnda teise internetipoodi. Tihti maksavad ju netipoed vahendajaile, kes kliente nende leheküljele saadavad. Eriti sirgjooneliselt tegutsetakse ses suunas, kui muudetakse ära veebilehitsemisprogrammi ?alguslehekülg? (mis avaneb automaatselt netis surfamiseks kasutatava programmi käivitamisel).
Spyware-programmid jälgivad ka kasutajate liikumist netis ? milliseid lehekülgi nad külastavad, milliseid reklaame klikivad, kui kaua ühes või teises kohas aega viidavad. Kogutud info pakub huvi reklaamifirmadele ja võrguportaalidele, näiteks vastavalt sellele valib serveris asuv ?kunstlik intelligents? välja sisu, mida netilehel vastavale kasutajale tema päringute peale näidatakse. Ise reklaami kohale toovate spybotide ehk spioonirobotite näited pole eriti sagedased, aga tänu nendele võib spämmi- ehk rämpspostiuputus teie postkastis üle pea kasvama hakata
Kõige karmimad, viirustega võrreldavad spyware-programmid laaditakse masinasse kas reklaamjutuga uimastatud kasutaja enese poolt või siis saabuvad need Internetist ActiveX tüüpi moodulitena ,milledel on teadupärast arvutis õigus teha praktiliselt mida tahes. Niisiis, et mitte kiiresti oma tööriista üle kontrolli kaotada, tuleb ettevaatusega suhtuda netist leitud ?tasuta lõunaid? pakkuvaisse programmidesse ja ActiveX-moodulite automaatne käivitamine veebisurfamiseks kasutatava programmi poolt keelata. Kui neid ühe või teise konkreetse netilehekülje jaoks siiski vaja peaks minema, võib neid erandkorras lubada, et vastav funktsionaalsus seejärel koheselt uuesti keelata.
Kuna suur kogus spyware-tarkvara võib arvuti jõudlusele päris arvestatavaks koormaks muutuda, siis on teretulnud tasuta programmide olemasolu, mis meie digitaalse majapidamisriista sedasorti ?pidureist? vabastavad. Rohkem kasutust leidnute seast on ammugi tuntud sel alal tegutseja AdAware. See firma pakub nii tasuta, kui veidi tublimat tasulist versiooni niisuguse töö jaoks. Uuem ning veelgi võimsam tegija on PepiMK Software?i poolt toodetud SpyBot Search & Destroy, mille kohaletoomist oma koduarvutisse (ja sellega leitava suure hulga kahtlase tarkvara likvideerimist) tahaks küll soovitada igale avalikus võrgus ringisurfavale arvutikasutajale.
Spybot S&D on algselt häälestatud tavakasutaja ohutut asjaajamist silmas pidades, kuid teadlikum seltskond võib selle muuta oluliselt tõhusamaks menüükirjest Settings/FileSets. Igal juhul ei tee paha, kui Windowsi registrit ebasoovitavaist lisadest puhastades ka selgeks tehakse, mil moel Spybot S&D back-up toimib ? õnneks on see funktsioon tollel programmil tõhus ja hästi arusaadav.
On kindel, et tasuta programm Spybot Search&Destroy (spioonirobotite kustutaja arvutist) on üks kõige teretulnumaist ja tarvilikumatest lisadest netis ringi liikuvale arvutiomanikule. Tahaks loota, et siinne lugeja ? pärast esimest ehmatust leitud kahtlaste ?bot?ide? paljususe üle ? seda ka sõbrale ning naabrimehele soovitab.