• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,27%70 132,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,23
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,27%70 132,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,23
Suvel Euroopat laastanud metsapõlengutes kannatas enim Venemaa, selgus ÜRO esialgsest kokkuvõttest.
Venemaal hõlmasid suured metsapõlengud tänavu 23,7 miljonit hektarit, mis on kaks korda suurem 2002. a põlengute ulatusest.
Portugalis ületab põlenud 417 000 hektarit neljakordselt perioodi 1980-2002 keskmise, milleks on 94 000 hektarit, kirjutab Financial Times. Hispaanias (100 000 hektarit), Itaalias (59 000 hektarit) ja Prantsusmaal (54 000 hektarit) oli põlenud ala kaks korda keskmisest suurem. Kasahstanis põles tänavu maha enam kui 80 000 hektarit metsa.
Muus maailmast hävitasid metsapõlengud USAs 2,9 miljonit hektarit metsa, mis on 2002. a võrreldes 70% rohkem. Kanadas sai kannatada 1,5 miljonit hektarit võrreldes 2,7 miljoni hektariga läinud aastal, selgub ÜRO andmetest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele