Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekomi kasumlikkus kahanes

    Austria panga Erste Bank analüütiku Amir-Ali Ameri sõnul vastasid eile avaldatud Eesti Telekomi tulemused täpselt ootustele, eufooriaks põhjust ei olnud.
    Grupi kasumit aitas tema sõnul tugevasti kasvatada selle aasta mais sõlmitud leping ASiga Tallinna Haridusamet Tallinna koolide arvutiklasside varustamiseks kaasaegsete arvutite ja muu tehnikaga ning ülikiire andmesideühendusega. Riigihanke kogumaht on üle 63 miljoni krooni. Tema sõnul võib seda tehingut lugeda erakorraliseks, sest see pole firma esmane tegevus.
    Samas tuleb Telekomil arvutite ostuks raha kulutada. Ameri sõnul on nimetatud riigihange üpris madala kasumlikkusega, mistõttu alanesid veidi nii Elioni kui ka Telekomi grupi kasumimarginaalid.
    Samuti ei pakkunud tulemused erilisi üllatusi Ühispanga analüüsimeeskonnale. Ühispanga analüütiku Sander Danili sõnul olid tulemused neutraalselt tugevad.
    Eesti Telekomi käive oli kolmandas kvartalis 1,2 miljardit krooni, kasvades aastaga 10 protsenti. Samas suurenesid ärikulud 20 protsenti, 677 miljoni kroonini. EBITDA jäi peaaegu samaks, olles 566 miljonit krooni. EBITDA marginaal kukkus eelmise aasta 50 protsendilt 46 protsendile.
    Telekomi juhtide sõnul tulenes EBITDA marginaali langus eelkõige Elioni marginaali langusest. ?Viimases kvartalis kasvasid järsult tulud ITst ja internetist, mis on aga paraku madalama marginaaliga,? ütles Eesti Telekom finantsjuht Hille Võrk. Firma eesmärgiks on marginaali tase säilitada.
    Muudatused amortisatsiooninormide osas alandasid Elioni kulumit kolmandas kvartalis 13 protsenti, seetõttu kasvas grupi puhaskasum 11 protsenti, 353 miljoni kroonini. Äripäeva küsitletud analüütikud prognoosid keskmiselt puhaskasumiks 343 miljonit krooni.
    Enne tulemuste avaldamist ennustas Austria pank Erste Bank Eesti juhtivale telekommunikatsioonikontsernile kõige suuremat ? 349 miljoni krooni suurust puhaskasumit. Ka käibe osas ületas firma turuekspertide ootused.
    Danili sõnul oli positiivne EMT käibe kasvu kiirenemine viimases kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga. Mobiilifirma äritulud ulatusid 702 miljoni kroonini, kasvades aastaga 11 protsenti. Kasvu toetas jätkuvalt kiire tulude kasv lühisõnumitest ja andmesidest, kuid vähenesid kuutasud.
    Klientide arvu kiire kasv 24 300 võrra tulenes peamiselt ettemaksuga kaartide kasutusperioodi pikendamisest. Lepinguliste klientide kasv 3800 võrra on aga aeglasem kui eelnevas kvartalis, mil see näitaja oli 5500. Seoses kõnekaartide arvestuse muutusega langes keskmine tulu ühelt kliendilt ehk ARPU juuni 443 kroonilt septembris 423 kroonile.
    Ameri arvab, et jõulukvartalis, kus püütakse rohkem kliente võita, langeb see näitaja veelgi.
    Eesti Telekomi teise kvartali aruandes hindas EMT oma turuosa klientide arvu põhjal ligi 50protsendiliseks, eile avaldatud kolmanda kvartali aruandes kõigest 47protsendiliseks.
    EMT turundusdirektor Jüri Teemant ütles Eesti Telekomi online-pressikonverentsil, et tema hinnangul on turuosa nende arvel juurde võitnud eelkõige Tele2.
    Aktsionäride seas kõige enam elevust pakkuvale küsimusele, kas on kavas dividende tõsta, lubasid Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik ja finantsdirektor Krister Björkqvist vastata pärast aastakasumi selgumist märtsis.
    Männiku sõnul on TeliaSonera huvi enamusosaluse omandamise suhtes Baltimaade ettevõtetes säilinud ja TeliaSonera juhatuse esimees on seda ka alles hiljuti taas kinnitanud.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.