Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti riigid laenavad ja ehitavad suure hooga
Eesti on suutnud oma väiksuse abil kinnisvaraturu arengus Lätist ja Leedust veidi ette rutata. Ent Eesti kinnisvaraturu ning majanduse hoogne kasv on stabiliseerumas ning käesoleva aasta I kvartali tulemuste põhjal on näha, et Läti ja Leedu majanduse areng ületab mõnevõrra Eesti arengut.
Euroopa Liiduga liitumise valguses vaadeldakse Balti riike järjest enam ühtse tervikuna ning elatustaseme võrdelise kasvuga on eeldatav ka kinnisvarahindade stabiliseerumine.
Kinnisvaraturgu laiemalt vaadates on olulisel kohal ka laenuvõimaluste ning elanike aktiivsus ja võimekus laenu abil kodu soetada.
Keskmine eluasemelaenu intress on Eestis 5,9, Lätis 6,5 ning Leedus 5,5. Inimeste laenuaktiivsus on suur ka Lätis ja Leedus ning pankade soodsad laenuvõimalused loovad pinnase pidevale kinnisvaraturu aktiivsuse kasvule.
Kogu Baltimaade korteriturgu iseloomustab hoogne ehitus- ning arendustegevus ? seda nii vanemate hoonete renoveerimise kui ka uute korterelamute juurdekasvu näol.
Keskendudes peamiselt kolme riigi pealinnade võrdlusele, on uute korterelamute arendusprojektide arv ning juurdekasv üsna erinev. Tallinnas ja selle lähiümbruses on uusi korterelamuid kerkinud ligi 80, elamupiirkondi seevastu 30 ringis.
Riias on hetkel uusi korterelamuid vaid 34 ning uuselamurajoone vaid 18, mis Riia mastaape arvestades peegeldab suurt potentsiaali.
Vilniuse eelmise aasta korterite juurdekasvu suurusjärk on Eestiga võrreldav ? 2208 korterit. Elamupiirkonnad, kus igaühes müügil kuni 15 eramukrunti, asuvad enamalt jaolt kesklinnast väljaspool ning sageli ka linna piirist kümmekond kilomeetrit eemal.
Vilniuses on elamupiirkondade arendajad eelkõige ehitusettevõtted ning hetkel on aktiivselt müügis 12 uuselamurajooni.
Erinevalt Tallinnast on Riia ja Vilniuse uued korterelamud enamasti linna äärealadel uuselamurajoonides ning korraga valmib mitu hoonet.
Kolme riigi kinnisvaraturu võrdluses on praegu kõige suurema arenduspotentsiaaliga Leedu, kus hetkel ruutmeetreid elaniku kohta 14 ning hinnad astme võrra Eestist ja Lätist kõrgemad. Süvenev koostöö Baltimaade ettevõtete vahel loob eeldused sarnase majandusruumi ning tegutsemispõhimõtete tekkimiseks.
Autor: Kadri Lindpere