Ekspordihinnaindeks kerkis võrreldes mullusega 8,4 protsenti

Majandusministeeriumi kommentaari kohaselt alanesid ekspordihinnad rohkem metallitoodete, kummi-ja plasttoodete ning nahktoodete tootmises. Suurem hindade surve ülespoole oli aga toiduaine- ja keemiatööstuses, täppisinstrumentide ning masinate ja seadmete tootmises, mis viitab nende tööstusharude toodete nõudluse kasvule välisturul. Aastases võrdluses toimus septembris mõningane hindade kasvu pidurdumine, samas ekspordimahukamates tööstusharudes, nagu täppisinstrumentide, elektrimasinate ja aparaatide, masinate ja seadmete tootmises ning puidutöötlemises, ekspordihindade kasv kiirenes.

Impordihinnaindeksi muutus 2003. aasta septembris võrreldes augustiga oli 0,3% ja võrreldes 2002. aasta septembriga -1,8%, teatas Statistikaamet.

Septembrikuist tõusu toetas majandusministeeriumi teatel keskmisest rohkem põllumajandussaaduste, kütuste ja metallide hindade tõus. Naftassaaduste hinnad on maailmaturul jälle kõrgel tasemel ja ka dollari kurss tugevnes septembri alguses. Eelmise aasta septembriga võrreldes impordihindade langus veidi pidurdus, siiski hoiab impordihindade tõusu tagasi majanduse oodatust aeglasem taastumine Euroopas.

Välisnõudluse tugevnedes võib oktoobris loota ekspordihindade tõusu, impordihindade osas võib samuti püsida mõningane surve ülespoole.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2003. aasta septembris võrreldes augustiga oli -0,2% ja võrreldes 2002. aasta septembriga samuti -0,2%. Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris võrreldes augustiga keskmisest enam hindade langus toiduainete ja jookide tootmises, keemiatoodete tootmises ja mäetööstuses.