• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamumajandus õigel teel

    Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel avaldatud uurimuses ?Eluaseme kättesaadavus riskirühmadele?, mille on ministeeriumi tellimusel ja ELi rahastamisel koostanud poliitikauuringute keskus PRAXIS, maalitakse masendav pilt keskmisest tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste elamistingimustest 21. sajandi alguse Eestis.
    Nagu uurimuse autorid kinnitavad (viitamata küll allikatele), on rohkem kui 130 000 leibkonda (23,3 elanikkonnast) sunnitud elama kodus, kus puudub du?? või vann ega ole saunas käimise võimalust ning käimla asub õues. 150 000 leibkonda peab jagama eluruume teise leibkonnaga või kasutama ühiskööki. Lisaks sellele on 1/3 leibkondadest raskusi eluasemekulude katmisega. 10 leibkondadest on pikaajalistes võlgades ja seega väljatõstmisohus.
    Toodud arvudest rohkem hämmastavad mind siiski uurimuse autorite vihjed, justkui oleksid tekkinud olukorras süüdi eelkõige elamu- ja omandireform, mis on jätnud riigi ja omavalitsuste valdusse ?vaid 4 elamufondist?, ning liberaalsete reformide tulemusena tekkinud eluasemeturg, mis ?ei suuda kaugeltki tagada kõigile inimväärseid elamistingimusi ja eluaseme valiku võimalusi?.
    Tegelikult oli just erastamine see, mis pärast 50 aastat kestnud nõukogude korda andis inimestele võimaluse hakata uuesti vabalt eluaset valima. Enne seda pidi inimene olema õnnelik, kui talle üldse oli mingi eluruum eraldatud.
    Paljude meie inimeste valikuvõimalusi eluasemeturul piirab eelkõige nende madal sissetulek. Tööandjad on kandnud Eesti odava tööjõuga riikide nimekirja nagu mõne palava kliimaga Kagu-Aasia või Aafrika maa ega arvesta, et siin põhjas on eluasemekulud kordi suuremad kui kusagil lõunas. Eesti praegused palgad kahjuks eluasemekulusid tihti üldse ei arvesta, eriti miinimumpalk.
    Samal ajal olen üsna kindel, et kui elamute erastamine oleks omal ajal tegemata jäänud, oleks elamumajanduse olukord praegusest veelgi viletsam. Omanikuks saamine andis korterivaldajatele võimaluse hakata ise ühiselt oma eluasemekulude üle otsustama. Kuigi esialgu läks see paljudel korteriühistutel üle kivide ja kändude, on enamik neist praeguseks jalad alla saanud ja hoiab kõigil oma elamuga seotud kuludel rangelt silma peal.
    Mõnede asjatundjate arvates oleks erastamine võinud olla veelgi ulatuslikum. Kui otsustada kas või selle järgi, kust on kõige rohkem kriitikat ja skandaale ajakirjandusse jõudnud, siis moodustavad praegu kõige probleemsema osa elamufondist just need eluruumid, mis omal ajal erastamata jäid. Jutt on ühiselamutest, ametikorteritest ja sotsiaaleluruumidest.
    Sotsiaaleluruumid on muidugi paratamatus, millega tuleb leppida, sest ka kõige rikkamates ühiskondades on alati inimesi, kes ise oma eluasememuredega hakkama ei saa. Neid ei aita teinekord isegi erastamine. Näiteks Raepressi andmetel elas aasta tagasi Tallinna kurikuulsates Mustamäe ühiselamutes tervelt 80 peret, kes on kord ühe korteri juba erastanud ja osanud sellest siis mingil põhjusel ilma jääda.
    Eesti elamumajanduse põhiküsimus on tegelikult uuselamuehitus, millele iga omavalitsus peaks püüdma anda nii rohelise tee kui võimalik. Eriti kui pidada silmas Euroopa Liitu astumisega ennustatavat keskmise palga tõusu. See toob uute korterite turule ka need noored spetsialistid, keda pangad praegu eluasemelaenu taotlejatena tagasihoidliku sissetuleku tõttu jutule ei võta ja kes on seetõttu sunnitud elama endiselt koos nn teise leibkonnaga ehk teisiti öeldes vanemate juures. Või pidama üürikorterit, mille eest iga kuu tuleb tihti välja anda sama palju või rohkemgi raha, kui tuleks maksta järelmaksuga ostetud korteri eest.
    Mida rohkem uusi elumaju ehitatakse, seda rohkem dist-siplineerub ühtlasi korterite järelturg, kus vahepeal kujunes välja niisugune seis, et vanade tüüpkorterite eest hakati juba nõudma uue korteri hinda. Selline asi saab muidugi juhtuda ainult defitsiidi tingimustes. Õnneks olid kinnisvaraarendajad suhteliselt kiiresti valmis kasvanud nõudlusele reageerima, mis peaks veel kord tõestama, et põhimõtteliselt on meie elamumajandus siiski õigel teel ja turg toimib.
    Autor: Ivar Kostabi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Harju Elekter ja Hepsor aitasid Tallinna börsi plussi
Tallinna börs lõpetas päeva Baltikumi börsiindeksi langusele vaatamata tõusuga, millele aitasid kaasa Harju Elektri ja Hepsori aktsia kallinemine.
Tallinna börs lõpetas päeva Baltikumi börsiindeksi langusele vaatamata tõusuga, millele aitasid kaasa Harju Elektri ja Hepsori aktsia kallinemine.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Vaatamata keerulisele ajale hakkas ettevõtja julgemalt laenama
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.
Bloomberg: Lõuna-Korea elektriautod on Tesladest veelgi kuumem kaup
Ehkki Tesla toodab jätkuvalt palju rohkem autosid, võib kõige tähelepanuväärsemateks elektrisõidukiteks pidada praegu hoopis Hyundai Ioniq 5 ja Kia EV6, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Tesla toodab jätkuvalt palju rohkem autosid, võib kõige tähelepanuväärsemateks elektrisõidukiteks pidada praegu hoopis Hyundai Ioniq 5 ja Kia EV6, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.