Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamumajandus õigel teel

    Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel avaldatud uurimuses ?Eluaseme kättesaadavus riskirühmadele?, mille on ministeeriumi tellimusel ja ELi rahastamisel koostanud poliitikauuringute keskus PRAXIS, maalitakse masendav pilt keskmisest tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste elamistingimustest 21. sajandi alguse Eestis.
    Nagu uurimuse autorid kinnitavad (viitamata küll allikatele), on rohkem kui 130 000 leibkonda (23,3 elanikkonnast) sunnitud elama kodus, kus puudub du?? või vann ega ole saunas käimise võimalust ning käimla asub õues. 150 000 leibkonda peab jagama eluruume teise leibkonnaga või kasutama ühiskööki. Lisaks sellele on 1/3 leibkondadest raskusi eluasemekulude katmisega. 10 leibkondadest on pikaajalistes võlgades ja seega väljatõstmisohus.
    Toodud arvudest rohkem hämmastavad mind siiski uurimuse autorite vihjed, justkui oleksid tekkinud olukorras süüdi eelkõige elamu- ja omandireform, mis on jätnud riigi ja omavalitsuste valdusse ?vaid 4 elamufondist?, ning liberaalsete reformide tulemusena tekkinud eluasemeturg, mis ?ei suuda kaugeltki tagada kõigile inimväärseid elamistingimusi ja eluaseme valiku võimalusi?.
    Tegelikult oli just erastamine see, mis pärast 50 aastat kestnud nõukogude korda andis inimestele võimaluse hakata uuesti vabalt eluaset valima. Enne seda pidi inimene olema õnnelik, kui talle üldse oli mingi eluruum eraldatud.
    Paljude meie inimeste valikuvõimalusi eluasemeturul piirab eelkõige nende madal sissetulek. Tööandjad on kandnud Eesti odava tööjõuga riikide nimekirja nagu mõne palava kliimaga Kagu-Aasia või Aafrika maa ega arvesta, et siin põhjas on eluasemekulud kordi suuremad kui kusagil lõunas. Eesti praegused palgad kahjuks eluasemekulusid tihti üldse ei arvesta, eriti miinimumpalk.
    Samal ajal olen üsna kindel, et kui elamute erastamine oleks omal ajal tegemata jäänud, oleks elamumajanduse olukord praegusest veelgi viletsam. Omanikuks saamine andis korterivaldajatele võimaluse hakata ise ühiselt oma eluasemekulude üle otsustama. Kuigi esialgu läks see paljudel korteriühistutel üle kivide ja kändude, on enamik neist praeguseks jalad alla saanud ja hoiab kõigil oma elamuga seotud kuludel rangelt silma peal.
    Mõnede asjatundjate arvates oleks erastamine võinud olla veelgi ulatuslikum. Kui otsustada kas või selle järgi, kust on kõige rohkem kriitikat ja skandaale ajakirjandusse jõudnud, siis moodustavad praegu kõige probleemsema osa elamufondist just need eluruumid, mis omal ajal erastamata jäid. Jutt on ühiselamutest, ametikorteritest ja sotsiaaleluruumidest.
    Sotsiaaleluruumid on muidugi paratamatus, millega tuleb leppida, sest ka kõige rikkamates ühiskondades on alati inimesi, kes ise oma eluasememuredega hakkama ei saa. Neid ei aita teinekord isegi erastamine. Näiteks Raepressi andmetel elas aasta tagasi Tallinna kurikuulsates Mustamäe ühiselamutes tervelt 80 peret, kes on kord ühe korteri juba erastanud ja osanud sellest siis mingil põhjusel ilma jääda.
    Eesti elamumajanduse põhiküsimus on tegelikult uuselamuehitus, millele iga omavalitsus peaks püüdma anda nii rohelise tee kui võimalik. Eriti kui pidada silmas Euroopa Liitu astumisega ennustatavat keskmise palga tõusu. See toob uute korterite turule ka need noored spetsialistid, keda pangad praegu eluasemelaenu taotlejatena tagasihoidliku sissetuleku tõttu jutule ei võta ja kes on seetõttu sunnitud elama endiselt koos nn teise leibkonnaga ehk teisiti öeldes vanemate juures. Või pidama üürikorterit, mille eest iga kuu tuleb tihti välja anda sama palju või rohkemgi raha, kui tuleks maksta järelmaksuga ostetud korteri eest.
    Mida rohkem uusi elumaju ehitatakse, seda rohkem dist-siplineerub ühtlasi korterite järelturg, kus vahepeal kujunes välja niisugune seis, et vanade tüüpkorterite eest hakati juba nõudma uue korteri hinda. Selline asi saab muidugi juhtuda ainult defitsiidi tingimustes. Õnneks olid kinnisvaraarendajad suhteliselt kiiresti valmis kasvanud nõudlusele reageerima, mis peaks veel kord tõestama, et põhimõtteliselt on meie elamumajandus siiski õigel teel ja turg toimib.
    Autor: Ivar Kostabi
  • Hetkel kuum
Ettevõtja: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Viie aastaga viiekordistunud aktsia ronib minu portfelli
Arukaid süsteeme arendav kõrgtehnoloogia ettevõte Synopsys jäi mulle potentsiaalse investeeringuna silma märtsis. Aktsia on tublilt ülespoole tüürinud, edestades mu seniseid suurimaid positsioone.
Arukaid süsteeme arendav kõrgtehnoloogia ettevõte Synopsys jäi mulle potentsiaalse investeeringuna silma märtsis. Aktsia on tublilt ülespoole tüürinud, edestades mu seniseid suurimaid positsioone.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Tallinna uus linnapea: linna juhtimises tulevad nüüd muutused
Värske Tallinna linnapea sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski peab oluliseks oma ametiajal teha korda linnafirmade juhtimine, luua linna kinnisvarapoliitika ning koondada mitu linnaasutust üheks.
Värske Tallinna linnapea sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski peab oluliseks oma ametiajal teha korda linnafirmade juhtimine, luua linna kinnisvarapoliitika ning koondada mitu linnaasutust üheks.