Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeklased ignoreerivad rahulikult euronõudeid

    Igal sammul need müstilised ?euronõuded? Kreekas silma ei torka. Kui Ateenas on see ehk seletatav asjaoluga, et olümpiamängudeks valmistuvas pealinnas käib nagunii igal pool vilgas remontimine, mistõttu mõne kraanikausi puudumisele ei jagu tähelepanu, siis maapiirkondade poodnikud ja kohvikupidajad on kreeklastele omase stoilise rahuga euroliidu direktiividele lihtsalt vilistanud.
    Kohapeal kogetu annab kinnitust, et kuigi paberil võivad kõikvõimalikud eeskirjad täpselt ja rangelt kirjas olla, vaadatakse neile ametnike vaikival nõusolekul läbi sõrmede. Põhjus suuresti selles, et euroliidul on rohkem vaja Kreekat koos viimase laevastiku, antiigi ja oliiviistandikega kui Kreekal Euroopa Liitu ja selle nõudeid. Kuigi mõnda aega tagasi püüdis Brüssel oma kogu ELi hõlmavate ühtsete seaduste kehtestamise maanias ka Kreekas sisse seada näiteks põhjapõtrade küttimise keeldu, ei suutnud ka see kreeklaste eneseteadvust kõigutada. Kreeklaste puhul on iseäralik see, et pikad euroliidus veedetud aastad ei ole põrmugi suutnud nende igikestvaid rutiine murda. Igapäevane siesta, mille mõjul tugev 90 protsenti asutustest pealelõunal mitmeks tunniks uksed suleb, toimib raudnaela kindlusega, kusjuures keegi ei näi taga nutvat eurosid, mis sel ajal turistide taskust kohalike ettevõtjate kukrusse veeremata jäävad. Inimesed tõmbuvad oma kodudesse, söövad lõunat, jutlevad, võtavad vastu koolist naasvaid lapsi ? sõnaga, tegeldakse süvenenult ja ennastunustavalt vaid oma isiklike- või pereasjadega. Nende äri ja töö ning pereelu on tasakaalus ja kui on valida, eelistatakse kahtlemata viimast. Agarate põhjamaalastena kaldume sellele kui tühjale olesklemisele vaatama, aga fakti vastu ei saa ? kreeklane elab keskmiselt 78,5 aastaseks.
    Näib, et Kreeka on Eestile kauge ja tundmatu maa ning suuresti seetõttu on tagasihoidlik ka kahe riigi vaheline majanduslik läbikäimine. Kreeka on ELi riikidest Eestile tähtsuselt eelviimane kaubanduspartner, veel tagasihoidlikum on Eesti kaubavahetus vaid Luksemburgiga. Investeeringud kahe riigi vahel peaaegu puuduvad ? Kreeka kapitali osalusega tegutseb Eesti vaid üks ettevõte.
    Septembris Kreekas toimunud naha oksüdatiivse stressi alasel rahvusvahelisel konverentsil käinud Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi juhataja professor Mihkel Zilmer märgib, et kreeklaste suhtumine ?euronõuetesse? on just selline nagu peab ? tubli. ?Nad pole midagi oma ajaloolisest isikupärast kaotanud,? märgib Zilmer. Tema hinnangul võiksid näiteks Eesti juustud olla Kreeka kaubanduses küllaltki atraktiivsed. ?Lihakraam vaevalt, kuigi see on Kreekasse suures osas mujalt Euroopast toodud ja suhteliselt kallis. Kindlasti pole tallinna kilud ega peipsi tint seal müügiartikkel.?
    Erilist probleemi ei näi kreeklaste jaoks kujutavat ka sisserändajad. Viimaseid aga jagub ? iseäranis aktiivsed ostjad Kreeka saarte kinnisvaraturul on prantslased. Maja väärtuse määrab maatüki asukoht ? juurdepääsu, vee ja elektri olemasolu. Maja hind on maaga võrreldes suhteliselt vähetähtis. Kui ka meri hoovi all loksub, on eurodes tuhat või kaks maksev ruutmeeter maatüki eest Kreeka rannikul tavaline hind.
    Kuigi Kreeka on Hispaania ja Portugali kõrval omandanud ELi odavaima hinnatasemega riigi maine, ei pruugi see nõnda kaua kesta. Pärast eurotsooniga liitumist on hinnad pidevalt kerkinud. Viimastel kuudel on elukalliduse kasv põhjustanud toiduainete tootjate ja jaemüüjate vahelise hinnasõja. Supermarketite ketid soovivad toidukaupade hindade külmutamist praegusel tasemel kuni 2004. aasta jaanuarini. Töösturid on kategooriliselt selle vastu. Kõige enam ähvardab hinnatõus piimatooteid, sigarette, veini ja oliivõli, kusjuures nende kallinemine põhjustab hindade tõusu ka Kreeka naaberriikides.
    Euro tulek näib olevat vajutanud sügava murekurru ka kreeklastest põlluharijate otsmikule, kes harjunud oma kaupa ise turgudel realiseerima. Varem sai madala vääringuga drahmidega turul tõsiselt hinna üle kaubelda ? raha oli nö tüki järgi palju käes. Nüüd pole kaubelda suurt midagi ? valdava osa põllusaaduste kilohinnad mahuvad ühe ja kahe euro vahele.
    Antiikne Ateena on kreeklaste Nokia, mis toidab nende peamist majandusharu ? turismi.
    Kreeka pealinn Ateena on ajalooliselt olnud kõige võimsam Vana-Kreeka linnriik, kus pandi alus maailma esimesele demokraatlikule ühiskonnakorrale. Kreeka keel on tohutult rikas, aastatuhandete jooksul lingvistiliselt täiuslikuks lihvitud. Näiteks ainuüksi meile lihtsalt amforatena tuntud kuulsate savianumate erinevate liikide kohta on kreeklastel oma kolmkümmend erinevat väljendit.
    Kreeka majandusharuks number üks võib liialdamata nimetada turismi ? Kreeka asub maailma enimkülastatavate turismisihtkohtade seas 15. kohal. Nii külastas 1999. aastal Kreekat ühtekokku 12,9 miljonit turisti, neist 93,2% Euroopast (sh 70,2% ELi riikidest).
    Ateenas ja selle eeslinnades elab praegu ligi 40% Kreeka rahvastikust, üldse moodustab linnade elanikkond riigi rahvastikust 65,7%, rahvastiku tihedus on keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetri kohta. Kreeka rahvastiku keskmine eluiga on 78,4 aastat.
    Mihkel Zilmer
    TÜ Biokeemia instituudi juhataja, meditsiinilise biokeemia professor
    Kreekas venib elu metsikult normaalse kreekapärase kiirusega ehk siis ülima aeglusega. Ja keegi ei kirunud ega kurtnud iseseisvuse kaotamise pärast. Ja seal ei tehtud mingit suurt probleemi ?euronõuetest?. Ega korralik kemps restoranis või du??inurk hotellitoas pole euronõue, see on normaalne, et nad seal olemas on. Meil aga aetakse tihtipeale natuke sassi, et euronõue on midagi normaalsest elust erinevat. Ja ma arvan, et ka meie muigame viie-kuue aasta pärast teatud olmeliste euronõuete üle.
    Põhjus, et Eesti majanduslikud suhted Kreekaga on kesised, peitub ilmselt ikka kauguses. Samas, ma ei näe, et meil oleks midagi erilist kreeklastele müüa. Kreeklane toitub hästi. Nii oli Kreekas pakutud hommikusöök täiesti korrektne, näiteks keemia seisukohalt. Ma nautisin seda absoluutselt, neil on söömise seisukohalt kõik paigas. Seal ei tule inimestele pähegi, et ta võtab hommikul vaid tilga kohvi ja tormab välja. Ja toidu poole pealt näib, et neil on kõike vajalikku saadaval. Eestil aga tasuks Kreekaga kontakte luua. Inimestevahelised suhted on Kreekal palju paremini paigas, kui enamikes teistes riikides ja ehk on seda inimlikku lähenemist kasutades meil ka lihtsam oma kaupu Kreeka turule viia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Energiasalve eestvedaja: seitse soovitust uuele valitsusele, mida energeetikas muuta
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.