Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õnneotsijat reedab motiveerimatus

    Iga värbamisprotsess päädib ühel kenal hetkel silmast silma kohtumisega. Ometi juhtub, et konkursi nii kaugesse faasi on jõudnud õnneotsijaid, kes tööpakkumisest tegelikult huvitatud pole.
    Juhukandideerijaid ja õnneotsijaid kohtab pea igal konkursil. Esimesed neist on paanilises töönäljas ja saadavad oma CV?sid valimatult pea kõikidele konkurssidele, analüüsimata oma tegelikke võimeid, oskusi, teadmisi ja nende vastavust nõudmistele.
    Reeglina kandideerivad nad kohe esimesel päeval, kui tööpakkumine avaldatakse, ja profiili mittevastavuse tunneb juba CV põhjal ära. Neil on paralleelselt käsil mitmeid erinevaid kandideerimisi ja kui nad ka tööintervjuule peaksid sattuma, ei suuda nad oma kandideerimishuvi reeglina veenvalt põhjendada. Neile sobiks ükskõik mis töö, kuid tihti lahkuvad nad katseaja lõppedes ?parematele jahimaadele?.
    Enamjaolt jätavad õnneotsijad asja sinnapaika, kui palutakse mõni täiendav ülesanne täita ? online-intervjuu küsimustele vastata, grupiintervjuul osaleda, meeskonnatöös kaasa lüüa, essee kirjutada või motivatsioonikiri koostada.
    Esimesi ohumärke võib leida ka juba CV?st: ülikirju töökohtade palett (töötanud igas valdkonnas natukene, kuid mitte millelegi spetsialiseerunud); liiga ülepaisutatud enesetutvustus (oskan kõike, saan kõigega hakkama); ülilai spekter huvialasid (huvitab kõik ja iga töö).
    Õnneotsijate eesmärgiks polegi enamasti iga hinna eest tööle saada. Õnneotsija huvi võib peituda hoopis kogemuse saamises, lisasoodustuste väljakauplemises praeguselt tööandjalt, oma väärtuse hindamises tööturul. Võib ka juhtuda, et soovitakse suuremat palka või tahetakse saadud sidemeid oma äri huvides hilisemalt rakendada. Neil on tavaliselt olemas töökoht soliidses firmas ja vastuseks küsimusele, miks nad seda vahetada soovivad, vastavad nad, et soovist edasi areneda. Tegelikult testivad nad enda konkurentsivõimet tööturul.
    Kavalast tagamõttest hoolimata jätavad just selliste kaalutlustega tööotsijad endast tihti motiveerituma mulje ja on tunduvalt lõbusama suhtlemisstiili, vabama kõnega kui need, keda pakutav koht tõeliselt huvitab. Ebalevaks muutuvad nad siis, kui paluda neilt nõusolekut senise tööandjaga ühendust võtta, et saada lisainformatsiooni kandidaadi saavutuste, tööstiili ja isiksuse kohta.
    Kõige paremini saab kandidaadi tegeliku kandideerimishuvi kohta selgust, kui paluda tal läbi motivatsiooniküsimuste argumenteeritult põhjendada, miks sobib just tema sellele ametikohale. Kui kandidaadi senine hariduskäik, töökogemus, esitletud ootused või visioonid ei näi kuidagi sobituvat pakutava töö konteksti, on põhjust ka motiveerituses kahelda.
    Kui kandidaat on motiveeritud, räägib ta oma eelnevast hariduskäigust, endale huvi pakkuvatest valdkondadest, senisest töökogemusest ja tulevikuplaanidest nii, et tekib sidusus tema elulookirjelduse ja taotletava positsiooni vahel.
    Sellest vestlusest võib välja kooruda tõsiasi, et intervjuule tulijal on küll suurepärane enesemüügioskus, kuid ta pole uurinud täpsemalt pakutava töö profiili ega kaalunud oma soovi just seda tööd teha. Vähemotiveeritud kandidaadid jäävad hätta ka meelepäraste tööülesannete kirjeldamisega ning nägemusega, kuidas võiks antud ametikoht nende arengut mõjutada.
    Lisaks oskuslikule intervjuule on paljugi võimalik välja lugeda inimese käitumisest. Saadav informatsioon tundub objektiivne ja siiras, kui sõnu kinnitab kehakeel, ja vastupidi. Valvsaks peaks iga intervjueerija muutma see, kui kandidaat liigselt palgatingimustele keskendub ja muud töösse puutuvad asjaolud teda külmaks jätavad.
    Enamasti antakse tööintervjuu lõpus sõna ka kandidaadile. Tõeliselt huvitatud on ikkagi see kandidaat, kes organisatsiooni kohta küsib, turusituatsiooni, firmakultuuri, edasisi plaane ja oma ideede realiseerimise võimalusi uurib.
    Autor: Tiina Saar
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Swedbank: uus korter jääb enamikule kättesaamatuks
Uued korterid jäävad enamiku inimeste jaoks rahaliselt kättesaamatuks, ka järelturu korterite taskukohasus ei ole kiita, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Uued korterid jäävad enamiku inimeste jaoks rahaliselt kättesaamatuks, ka järelturu korterite taskukohasus ei ole kiita, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.