Lepinguline suhe tekib ka telefoni teel kokku leppides

Firmapeo korraldamise teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu poolteks on tellija ja töövõtja ning lepingu võib sõlmida mis tahes vormis ? suuliselt, kirjalikult, faksi, e-kirja või muus vormis.

Näiteks on poolte vahel sõlmitud leping sellega, kui tellija helistab töövõtjale ja kirjeldab piisavalt täpselt soovitavat teenust, mille peale töövõtja vastab omapoolse pakkumise saatmisega tellija e-aadressile, mille peale tellija omakorda vastab, et võtab teenuse pakkumises toodud tingimustel. Sellega on poolte vahel tekkinud lepinguline suhe, millega kaasneb vastastikuste õiguste ja kohustuste tekkimine. Antud juhul on lepingu dokumentideks vastastikku saadetud e-kirjad.

Oluline on võimalikult täpselt kirjeldada, mida tellija soovib, ja kuigi kõike nüansse paratamatult ette näha pole võimalik, oleks kasulik alati sätestada töö lõpptulemus, mille töövõtja tellija jaoks saavutama peaks. Lisaks oleks oluline võimalikult täpselt kokku leppida ka teenuse maksumus, selle kujunemise alused ja ka see, millistel tingimustel toimub tellija poolt tasu maksmine töövõtjale. Tellija ei tohiks nõustuda töövõtjale kogu töö maksumuse tasumisega enne töö lõplikku vastuvõtmist.

Kuivõrd seaduse kohaselt kirjaliku töövõtulepingu vormi järgimise kohustust pole, võib vaidluse korral lepingu olemasolu ja tingimusi tõendada mis tahes lubatud tõenditega ? tunnistajate ütlustega, pooltevahelise kirjavahetusega, läbirääkimiste protokollidega jne.

Siinkohal on tähtsaimaks soovituseks siiski mitte kunagi piirduda ainult suuliste kokkulepetega, vaid kokkulepitu vähemalt e-kirja või faksi teel hiljem üle korrata, et kokkuleppe kohta jääks jälg maha. Suuliselt kokkulepitut on hiljem praktiliselt võimatu tõendada.

Firmapidu võib koosneda omakorda paljudest üksikutest väiksematest teenustest ? peopaik, toitlustamine, meelelahutus jne, seega üldjuhul kaasab peatöövõtja alltöövõtu korras projekti mitmeid teisi ettevõtjaid.

Lepingutingimuste rikkumisel alltöövõtja poolt jääb tellija ees vastutajaks isikuks peatöövõtja. Seega peab tellija kõik oma nõuded esitama otse peatöövõtjale, kellega temal on lepinguline suhe. Töövõtja poolt lepingu rikkumisel on tellijal võimalik nõuda lepingu täitmist, keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest, taganeda lepingust või öelda leping olulise lepingutingimuse rikkumisel üles.

Samuti on õigus nõuda ka tekitatud kahju hüvitamist või töövõtjale tasumisele kuuluva hinna alandamist. Praktikas on kõige levinumaks õiguskaitsevahendiks hinna alandamise nõudmine, mida on võimalik rakendada efektiivselt juhul, kui tellijal on töövõtjale veel osa tasumisele kuuluvast summast maksmata. Näiteks juhul, kui töövõtja rikkus lepingut ja jättis mõne oma kohustustest täitmata, on võimalik töövõtjale esitada avaldus hinna alandamiseks vastavalt lepingu rikkumise ulatusele ja selles osas tasu töövõtjale mitte maksta. Seega on soovitav lepingu sõlmimisel tasu maksmises kokku leppida selliselt, et osa tasust makstakse peale töö vastuvõtmist.

Viivist üldjuhul töövõtja poolt kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda ei saa, sest üldjuhul ei ole töövõtja võlgnetav kohustus rahaline. Tellija võib töövõtja suhtes kasutada ka mitut õiguskaitsevahendit üheaegselt. Eelkõige saab koos teiste õiguskaitsevahenditega üheaegselt nõuda ka tekitatud kahju hüvitamist. Erinevate võimalike õiguskaitsevahendite rakendamise võimalikkuse ja otstarbekuse üle tuleb otsustada vastavalt konkreetsele olukorrale.

Õiguskaitsevahendite kasutamisel tuleb arvestada ka nõuete esitamise tähtaegu. Juhul kui tellijaks on tarbija (füüsiline isik, kes ei teinud antud tehingut majandustegevusena), peab ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama töövõtjale kahe kuu jooksul. Juhul kui tellijaks on juriidiline isik või FIE, tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada mõistliku aja jooksul. Vaidluste vältimiseks on soovitav ise lepingus mingi kindel tähtaeg määrata.

Autor: Jüri Sirel