RMKd kahtlustatakse plaanis hakata kaitsealadelt tulu teenima

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) toodab praegu aastas suurusjärgus 2,5 mln tihumeetrit puitu. Mitme ELFi ning kaitsealade töötaja sõnul ei saa samas mahus raiumist jätkata, sest ressursse lihtsalt ei jätku. See on nende arvates ka põhjus, miks ministeerium kaalub ühe variandina kaitsealade andmist RMK hallata.

?Vähenevat raiemahtu püütakse korvata teiste töödega,? märkis Karula Rahvuspargi administratsiooni direktor Pille Tomson. ?Muu hulgas püütakse leida omale laiemat tegevusvälja.?

1. maiks järgmisel aastal peab Eesti esitama seoses ELi astumisega kaitsealade nimekirja. Tomsoni kinnitusel tekitab see nõudmine ühtlasi vajaduse võtta kaitse alla rohkem metsi. Praegu domineerivad meil pigem kaitsealustena ranna- jms metsavaesemad alad. Kaitsealuste metsade suurendamine tähendab tööstusesse voolava puidumassi vähenemist.

RMK võimalikku valimist kaitsealade haldajaks kritiseeris ka Eestimaa Looduse Fond.

?Oleme arvamusel, et looduskaitse viimine RMK kui täna peamiselt metsamajandusega tegeleva tulundusasutuse haldusse on seotud väga suurte ohtudega,? teatas ELF oma avalduses.

?Täna pole ammendavat vastust, kuidas välistada sellisel juhul majanduslike huvide domineerimist looduskaitse huvide üle. Juba täna on tekkinud kaitsealadel konfliktid looduskaitsjate ja RMK vahel, kus RMK soovib looduskaitsjatelt kaitsealade piiranguvööndis kokkulepitust suuremaid raiemahte.?

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingeli kinnitusel selgub, kellele jääb kaitsealade valitsemine, lõplikult järgmise aasta lõpuks. ?Üks variant on tõesti RMK, kuid see on selge, et tänasel päeval RMK ei ole veel valmis kaitsealade valitsemist üle võtma,? nentis Zingel.

?Nii palju võib öelda, et vajame igal juhul mingit keskset juhtimist,? väitis osakonnajuhataja.

Zingeli kinnitusel ei ähvardaks kaitsealasid RMK halduses n-ö üleraiumine, sest metsi kaitsevad endiselt seadused ning kõik saavad kaitsealade valitseja määramist jälgida.

Zingeli väitel suureneb Eesti kaitstavate metsade osa seoses ELi astumisega kokku umbes 3?4 protsenti, ulatudes mõne aasta möödudes 10 protsendini.