• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    RMKd kahtlustatakse plaanis hakata kaitsealadelt tulu teenima

    Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) toodab praegu aastas suurusjärgus 2,5 mln tihumeetrit puitu. Mitme ELFi ning kaitsealade töötaja sõnul ei saa samas mahus raiumist jätkata, sest ressursse lihtsalt ei jätku. See on nende arvates ka põhjus, miks ministeerium kaalub ühe variandina kaitsealade andmist RMK hallata.
    ?Vähenevat raiemahtu püütakse korvata teiste töödega,? märkis Karula Rahvuspargi administratsiooni direktor Pille Tomson. ?Muu hulgas püütakse leida omale laiemat tegevusvälja.?
    1. maiks järgmisel aastal peab Eesti esitama seoses ELi astumisega kaitsealade nimekirja. Tomsoni kinnitusel tekitab see nõudmine ühtlasi vajaduse võtta kaitse alla rohkem metsi. Praegu domineerivad meil pigem kaitsealustena ranna- jms metsavaesemad alad. Kaitsealuste metsade suurendamine tähendab tööstusesse voolava puidumassi vähenemist.
    RMK võimalikku valimist kaitsealade haldajaks kritiseeris ka Eestimaa Looduse Fond.
    ?Oleme arvamusel, et looduskaitse viimine RMK kui täna peamiselt metsamajandusega tegeleva tulundusasutuse haldusse on seotud väga suurte ohtudega,? teatas ELF oma avalduses.
    ?Täna pole ammendavat vastust, kuidas välistada sellisel juhul majanduslike huvide domineerimist looduskaitse huvide üle. Juba täna on tekkinud kaitsealadel konfliktid looduskaitsjate ja RMK vahel, kus RMK soovib looduskaitsjatelt kaitsealade piiranguvööndis kokkulepitust suuremaid raiemahte.?
    Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingeli kinnitusel selgub, kellele jääb kaitsealade valitsemine, lõplikult järgmise aasta lõpuks. ?Üks variant on tõesti RMK, kuid see on selge, et tänasel päeval RMK ei ole veel valmis kaitsealade valitsemist üle võtma,? nentis Zingel.
    ?Nii palju võib öelda, et vajame igal juhul mingit keskset juhtimist,? väitis osakonnajuhataja.
    Zingeli kinnitusel ei ähvardaks kaitsealasid RMK halduses n-ö üleraiumine, sest metsi kaitsevad endiselt seadused ning kõik saavad kaitsealade valitseja määramist jälgida.
    Zingeli väitel suureneb Eesti kaitstavate metsade osa seoses ELi astumisega kokku umbes 3?4 protsenti, ulatudes mõne aasta möödudes 10 protsendini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Tallinna Sadama kommertsjuht ostis 10 000 euro eest aktsiaid
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.