Arnold Schwarzeneggeri 18. brümäär

Ainult aasta eest tagasi valitud valitseja asendamine pidi California valijatele tohutut, kuigi süüdlaslikku lõbu pakkuma. Mõned opositsiooni liikmed Saksamaal teeksid meelsasti sama kantsler Gerhard Schröderiga, kuigi nad ei ole (veel!) leidnud filmitähte, kellega teda asendada.

Ilmneb, et valimisedu vaibub tänapäeval kiiresti. Kas riigid peaksid kehtestama tagasikutsumise protseduuri, et valitsuste seaduslikkust säilitada?

Kindlasti mitte. Demokraatia tähendab filosoof Karl Popperi sõnade kohaselt võimalust võimulolijad eemaldada ilma vägivallata. Selles mõttes on tegemist katsetamise ja eksimisega, kuid liidritele tuleb anda võimalus valitseda. Nad vajavad võimalust teha vigu ning õppida ja oma vigu parandada, kuni nende otsused ei mõjuta demokraatliku korra alustalasid. Katsetamine ja eksimine tähendab võimalust eksida, enne kui me uuesti proovime.

California valijate esimene viga seisnes ?vahetus ahvatluses?, mis pole kuigi üllatav osariigis, kus kohe saadav rahuldus paistab olevat põhiväärtus. Mõnikord tundub selline vahetu igatsemine valitsevat aga kõikides postmodernsetes demokraatlikes riikides.

Demokraatia hõlmab tänapäeva kiiresti mööduvate moehulluste popkultuuri: tänane hüsteeriat tekitav popansambel on homme unustatud ja alati ootab kulisside taga veel keegi. Poliitikas võib see ohtlik olla, kuna julgustab otsuseid põhjendama ükskõik millise parasjagu domineeriva avaliku arvamusega.

Demokraatia on valitsemine debati kaudu, oluliste otsuste vastuvõtmisega pärast põhjalikku nõupidamist, mis vähemalt suurtes riikides tuleb läbi viia läbi parlamendis valitud esindajate poolt. Mõnikord soovivad parlamendid kiiresti tegutseda ja on võib-olla kohustatud seda tegema, kuid üldjuhul võtavad nad endale piisavalt aega, et küsimusi põhjalikult uurida.

Juhtimine nõuab aega nii ebapopulaarsete kui ka populaarsete otsuste vastuvõtmiseks ja rakendamiseks. Liidrid ise vajavad närvi, et juhtida sageli ebakindel parlamendienamus läbi populaarsuse madalseisudest. Seetõttu peavad nad oma julmimad teod tegema esimesel aastal ja pehmendama neid järgmiste valimiste lähenedes. Liidrid, kes oma populaarsusega kunagi ei riski, ei ole oma ametikohta väärt.

Seega on California halvaks eeskujuks ja californialased maksavad ilmselt selle eest ränka hinda. Nad ei pruugi maksta nii rängalt nagu Prantsusmaa poolteist sajandit tagasi, kui rahva valitud Louis Napoleonist sai pööraselt populaarse referendumiga Napoleon III, kusjuures see oli viimane hääletus, mida prantslased enne Teise impeeriumi lõppu nautida said. Californialastelt muidugi kodanikuõigusi ära ei võetaks, kuid nende jonnakus ähvardab luua isemeelse ja vastutustundetu osariigipoliitika vormi.

Demokraatia tähendab selle aja piiramist, mil võimulolijad oma võimu ilma väljakutseteta teostama peavad. Kõik efektiivsed demokraatiad peavad neile andma piisavalt aega, et võita nende toetus, kes on valitud nende programmi seadustama ja läbi viima. Need kaks nõuet on vasturääkivad, kuid tasakaal nende vahel on ikkagi kõige paremini saavutatav rahvaesindusliku parlamentaarse demokraatia kaudu. Kõik muu tundub olevat sama stabiilne nagu käesoleva nädala poplaulude esikümme.

Ralf Dahrendorf, paljude tunnustatud raamatute autor, on Suurbritannia Lordide Koja liige, Londoni majanduskooli endine rektor ja endine Oxfordi St. Anthony?s College?i eestseisja.

© Project Syndicate

Autor: Ralf Dahrendorf