Kultuuripealinn loob inspiratsiooni

Esmase paaritunnise külastuse järgi tundus see Austria suuruselt teine linn tore kohake olevat, kuid otsustasime siiski edasi T?ehhi poole liikuda. Aga südaöisel kiirteel, vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel Grazist ilmnes autol viga, mis muutis masina sõidukõlbmatuks. Seetõttu ei jäänud muud üle, kui tasuda kiirteelt äravedamise teenuse eest ligi 3000 Eesti krooni. Lühikese sõidu eest takseeritud summa osutus meile kõigile kalleimaks sõiduks. Sõbralik austerlane viis meid seejärel kenasti autoteeninduse ette ööd veetma. Kuna protseduur, mis maksis 8000 Eesti krooni, kestis üle päeva, jäi Grazi linnaga tutvumiseks piisavalt aega. Kuid õnneks oli autorendifirma see, kes oma viletsas seisus auto eest lõivu tasus.

Graz on 2003. aasta Euroopa kultuuripealinn ja asub Sloveenia piirist 40 km ning Ungari riigipiirist 70 km kaugusel. Euroopa südames, kust Viin või Ljubljana asuvad kahe sõidutunni kaugusel, kolme tunniga jõuab Budapesti või Münchenisse.

Grazis elas ning õpetas aastaid füüsik ja täheteadlane Johannes Kepler. Ülikoolilinna elanikest moodustavad üliõpilased nüüdseks viiendiku.

Grazis on vana ja väärikas linnaruum, mis kuulub UNESCO pärandisse, kõrvutatud uute modernsete kujunduselementidega. Voolujoonelise disainiga vaikselt läbi vanalinna tänavate sahistavad trammid kontrastiks väärikale arhitektuurile. Nii ühistransport, kultuuripealinna infokeskus ja infoplagud ning muud linna ilmestavad elemendid on samades värvitoonides. Nendeks värvideks on valitud liiklusmärgi värvi sinine ning erk rohekaskollane toon.

Kui kõndida üle kesklinnas asuva Muri jõe silla, jääb silm pidama erakordsele ehitisele. Tegu on kultuuripealinna Graz 2003 kõige suurejoonelisema arhitektuuriteosega. Õhuline ja voolujooneline ehitis kannab lihtsat nime: saar Muri jõel. Autoriteks on sel uue millenniumi rajatisel üheks maailma leidlikumaks kunstnikuks peetav mees ? Vito Acconci ning Grazis sündinud Robert Punkenhofer.

Planeeringul lähtuti põhimõttest, et jõgi mitte ei lahuta linna, vaid ühendab seda. Metallkonstruktsiooniga omapärase vormiga teokarpi meenutav objekt asub keset kiirevoolulist jõge, olles kunstlikuks ühenduseks linna ja looduse vahel ning pakkudes uusi linnavaateid.

Eriti atraktiivne on saareke aga õhtul. 2003. aasta jaanuaris valminud ehitis sisaldab endas nii kohvikut, vabaõhuteatrit kui laste mänguväljakut. Ligi 300 külastajat mahutav saar on ehitatud uue sajandi inimestele kohtumiseks, puhkamiseks, mängimiseks või lihtsalt unistamiseks.

Kuid see pole ainuke kaasaegse arhitektuuri tähelepanu paeluv ehitis. Kesklinnas jõe kaldal asub oktoobris avatud Kunsthaus Graz. Briti arhitektide Peter Cooki ja Colin Fournieri loominguna valminud kunstikeskus on kui pehmevormiline allveelaev, mis piilub üle puude jõe poole. Traditsiooniline Grazi märk ? Schlossbergi mäel asuv kellatorn ning uus avangardne kunstikeskus astuvad dialoogi.

Omanäoline tänavate illumineerimine öösel omab lisaks disainielemendile ka turvalisuse tõstmise funktsiooni. Eesmärgiks oli muuta linnaruum erilise valgusmiljööga terviklikuks, rõhutades väärtuslike hoonete ja paikade karakterit. Kui üks tänav muutub tänu punasele valgusele irreaalseks, siis teine helendab tänu sinisele jällegi müstiliseks. Soojemad toonid muudavad tänavaid õdusamaks, külmad toonid pisut kõhedaks, kuid ootamatuks.

Tänavatel toimuvat värvidemängu toetavad kaupluste valgusega kujundatud vaateaknad. Värvilise valgusega on tehtud linnaruum eripäraseks, andes positiivset energiat ning muutes linna kultuuripealinna staatuse vääriliseks.

Linnakeskkonda lisasid lõbusat meeleolu loomingulised tünnid, mille peal paberiplokk inspiratsioonihoogude väljaelamiseks. Paberi servas ootas lahter kunstniku nime.

Poliitikuks tõusnud austerlane Arnold Schwarzenegger on sündinud Grazis, kus ta koolis käis ja oma kulturistikarjääri alustas. Lisaks temanimelisele staadionile leidub Grazis ka Schwarzeneggeri muuseum.

Autor: Sigrid Suu