Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondid rahastavad keskkonnahoidu
ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession) kui Euroopa Liiduga ühinemise eelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi eesmärgiks on kandidaatriikide transpordi ja keskkonna infrastruktuuri vastavusse viimine Euroopa Liidu standarditega, kandidaatriikide ja ELi liikmesriikide vahelise transpordiühenduse parandamine, aga ka liitumise hetkeks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (Cohesion Fund ? CF) kasutamiseks toimiva mehhanismi loomine.
Ühtekuuluvusfond on ISPA programmi järglane, mis avaneb Eestile Euroopa Liiduga liitumise hetkest ning mille eesmärk on hoogustada regionaalset arengut ning tugevdada sidemeid ääremaade ja keskuste vahel.
Nii ISPAst kui Ühtekuuluvusfondist taotletavad keskkonnaprojektid peavad aitama kaasa Euroopa Liidu keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.
ELi keskkonnaalased eesmärgid on:
- keskkonna säilitamine, kaitsmine ja parandamine- tervisekaitse- loodusvarade säästliku ja ratsionaalse kasutamise tagamine. Vastavalt ELi direktiividele eelistatakse projekte joogiveevarustuse, heitvete töötlemise ja tahkejäätmete säilitamise valdkonnas.
Samuti võib raha taotleda taasmetsastamise, erosioonikontrolli ja looduse säilitamise alaste projektide tarbeks.
ISPA abi saamiseks peab vastav projekt olema kooskõlas riigi ISPA strateegiaga (Ühtekuuluvusfondi puhul Ühtekuuluvusfondi Raamkavaga).
Projekti minimaalseks maksumuseks peaks ISPA puhul olema vähemalt 5 miljonit eurot (78,2 miljonit krooni) ning Ühtekuuluvusfondi puhul vähemalt kümme miljonit eurot (156,5 miljonit krooni).
Samuti on kindlasti nõutav ka Eesti-poolse rahastuse olemasolu, st et kui ISPA vahenditest finantseeritakse kuni 75 kogu projekti maksumusest ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest kuni 85, siis puudujääva osa rahastamise peab tagama projekti lõpp-kasusaaja (näiteks omavahenditest, riiklikust abist, laenust vms).
Projektide rahastamist saavad taotleda kohalikud omavalitsused, kohalikele omavalitsustele kuuluvad ettevõtted, riikliku osalusega eraettevõtted või riiklik institutsioon.
Lisaks tabelis toodud andmetele rahastab EL veel järgmisi projekte:
- Narva reoveepuhasti renoveerimine ? 8,9 miljonit eurot (projekti kogumaksumus);- Viljandi reoveepuhasti ehitamine ? 5,6;- Tartu tunnelkollektori ehitamine ? 5,6;- Paikuse uue prügila ehitamine ? 8,7;- Valga vee- ja reoveevõrgustiku laiendamine ? 7;- väikelinnade veemajanduse parandamine ? 54 miljonit eurot.
Autor: Kristi Meinvld