Pärnu jäi euroliidu rahast ilma

Ebameeldiv uudis: Pärnu linna, Audru, Paikuse ja Sindi ühistaotlus saada Euroopa Liidu ISPA programmist raha veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamiseks läks vett vedama. Miks?

Viimase suure projektina, mida ISPA raames eurorahaga Eestis ehitatakse, on Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti ja kanalisatsioon, sest Ida-Virumaal on olukord palju hullem, kirjutas Pärnu Postimees.

Euroopa Liitu astudes hakatakse praegu ripakile jäänud projekte rahastama Ühtekuuluvusfondist, kus taotlejate nimekirja tipus on Pärnu ja Paide.

Pärnu ja Sindi linna ning Audru ja Paikuse valla rahataotlemine on veninud 2001. aastast. Kõigepealt ei saadud hakkama dokumentide nõuetekohase vormistamisega. Nüüd olid paberid küll korras, ent asjatundjate väitel jäi positiivne lahendus vähese lobitöö taha. Pärnu hääl ja laubaga lävepakule koputamised ei leidnud keskkonnaministeeriumis piisavat kõlapinda.

Pärnu lootis ISPA abiga saada 100 miljonit krooni. Rahalaeva saabumise edasilükkumise tõttu viibib Pärnu Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosade kanalisatsiooni ehitus, samuti Pärnu ümbruse valdade veevärgiprojekt.

Midagi kindlat ei julge keegi lubada. Ühtekuuluvusfondis võtab taotluste läbivaatamine aega ja Pärnumaale saab sealt raha küsida alles pärast 1. maid 2004, kui Eesti on astunud Euroopa Liitu. Seega on kõige optimistlikum tähtaeg 2005. aasta.

Pärnu kanaliseerimine ja veevärgiga varustamine on kestnud väikeste vaheaegadega üle saja aasta.

1900. aastal paigaldati Pulsi õllevabriku (praegu Sütevaka humanitaargümnaasium) juurest Tallinna väravani maa-alune kanalisatsioonitorustik. Torutööde peatset lõppemist ei ole suvepealinnas veel ette näha.

Autor: Kalev Vilgats