Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uhke haigekassa, milleks?

    Põhiseaduse ja pühakirja korduv lugemine ja kirjapandud mõtte otsimine on päris levinud tegevus. Pole aga kuulda olnud, et keegi oleks ette võtnud ka ravikindlustusseaduse mõtte otsimise. Kas ravikindlustus ikka peab olema solidaarsuse sousti uputatud sundkindlustus või selgelt isikukeskne kohustuslik kindlustus?
    Tosin aastat tagasi vastuvõetud ravikindlustusseaduse mõ-te oli lihtne ? haiguse eest pole keegi kaitstud. Kui haigus käes, peab ravimiseks olema varuks raha. Juunist 1991 sai haigekassa õiguse ja kohustuse jälgida ravikindlustusmakse laekumist ja kogunenud raha mõistlikku kasutamist. Algus oli üllatavalt edukas, raha laekus ravikindlustuse fondi päris hästi. Hoopis paremini kui sotsiaalkindlustusfondi, kui tulumaks. Ometi oli pidu lühike.
    Haigekassa kogutav raha oli piisavalt suur, et äratada huvi. Haigekassat püüti igati allutada nn poliitilisele tahtele. Selle tahtega võis lennutada miljoneid Maapanga toetuseks ning sealt korstnasse. Poliitilise tahte väljendusena kustutati kümnetesse miljonitesse ulatuvaid võlgu haigekassale, peaasi et õnnestuks võlgniku vara kiiresti erastada. Võim koondus üha enam Tallinna - keskhaigekassasse, see aga muutus tasapisi sotsiaalministeeriumi ripatsiks, rahajagamisasutuseks, mida kõik ravijad alandlikult kummardasid ja millel ravitavaga tegelikult mingit asja polnud.
    2000. aastaks jõudis poliitiline tahe sinnamaani, et maakondade haigekassad kadusid ja loodi uus organisatsioon - Eesti Haigekassa. Muidugi, kogutava raha ratsionaalsema kasutamise seisukohalt polnud see rumal temp. Häda oli aga ses, et uus, tänaseks ligi 6 mld kroonise eelarvega hiidasutus talitles vana seaduse järgi. Uue, just haigekassale sobiva ravikindlustusseaduseni (RKS) jõuti alles 2002. aasta suveks.
    Oleks loomulik, et RKS haakuks kindlustustegevuse seadusega, mis loetleb kindlustustegevuse liigid ja nende hulka kuulub ka haiguskindlustus. On see sama, mis ravikindlustus? Ju on, kui meenutada, et ravikindlustusega tegeleb haigekassa. Kurb lugu, aga kindlustustegevuse seaduse järgi ei tohiks haigekassa, kelle ärinimes puudub sõna ?kindlustus?, kindlustusega, sh ravikindlustusega üleüldse tegelda. Kuigi RKS kinnitab, et ravikindlustus on sundkindlustus, võib vabanduseks tuua sama seaduse sätte, mis kinnitab, et ravikindlustus on pelgalt ?tervishoiukulude katmise süsteem?. Pealegi, sundkindlustuse korral on kindlustusandja riik, mitte haigekassa. Olemegi ummikus ehk tagasi 1989. aasta sotsialismis.
    Süsteem peaks tagama ravikindlustushüvitise, mis on RKS § 25 (1) järgi ?kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravi ja meditsiiniline abivahend?. Seda lubatakse kindlustatutele ja nendega võrdsustatud isikutele. Aga kui ei tagata? Siis peab kindlustatu ise hakkama saama ja otsima nii arsti kui abivahendid. Meist osa on selleks suutelised, eriti kui sama säte viitab mingile rahasummale, mida haigekassa on kohustatud teatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest. Millele hädasolija ning kulutusi teinu võib siis loota? Inetu lugu, kuid juba sama paragrahv osutab, et ?kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste või ravimite või meditsiiniliste abivahendite saamiseks kulutatud raha või muud vara tagasi haigekassalt ?.
    Haigekassa kindlustatavate riskideni peaks jõudma läbi RKS § 30 ja 31, kus on juttu tervishoiuteenustest ja piirhindadest, mille kinnitamine on igaks juhuks sokutatud valitsusele kaela. Loomulik, et haigekassa ei suuda kõike kinni maksta ja soovitud hindadega pealegi. Tasub vaid meenutada mullust ravimivaidlust. Noh, ravimi võib ju heal juhul jätta ostmata või asendada muuga. Katkist reieluud või lõhkenud pimesoolt saab ikkagi ravida, tehes vaid teatud kulutusi. Kahjuks on need kulutused pahatihti üle sama seadusega kehtestatud piirhindade. Toimub raviasutuste enesehävitus. Sa-ma seadus ulatab lausa silmakirjalikult käe ja ütleb, et raviasutus võib patsiendi käest küsida voodipäeva- ja visiiditasu. Ka nende suurus on kindlaks määratud.
    Need olid vastuolud. Olulisemad on põhimõtted. Esmalt peaks poliitikud vaidlema selgeks, kas ravikindlustus on sund- või isikukeskne kohustuslik kindlustus. Siis saab arutada haigekassa saatust. Riikliku sundkindlustuse elluviimiseks pole sellist masinavärki vaja. Haigekassal on oma töökorras struktuur, asjalikud töötajad, andmebaasid ja muu vajalik, et talitleda kui kohustuslikku ravikindlustust teostav kindlustusasutus. Isegi uut ravikindlustusseadust pole vaja, piisaks mõne pügala muutmisest ja kõnealuse § 25 (5) väljajätmisest. See muudaks tervishoiukorralduse dünaamilisemaks ja vabastaks patsiendi sunnismaisusest ja paluja seisusest.
    On vaja poliitilist tahet ja poliitilist vastutustunnet arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ka aastate pärast. Praegune sundkindlustus seda ei suuda.
    Autor: Andres Ellamaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Energiasalve eestvedaja: seitse soovitust uuele valitsusele, mida energeetikas muuta
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.