Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iraagi tulevik sõltub naftatootmise tulevikust

    Aastakümneid on USA nii demokraatide kui vabariiklaste valitsuse all püüelnud lihtsate energiapoliitika eesmärkide poole: hoida nafta hind maailmas nii stabiilsena kui võimalik, vähendada siseriiklikku naftatarbimist võimalikult valutult ja mitmekesistada importnafta allikaid. Samad eesmärgid kehtivad praegugi.
    Paljud vaatlejad usuvad, et Bush on suunda muutnud, kuna invasioon Iraaki näib nende eesmärkidega vastuolus olevat. Iraagi naftatootmise märgatav suurenemine tõstaks USA sõltuvust naftast võrreldes teiste energiaallikatega, kuna reageeringuga lisavarudele langeksid tõenäoliselt maailma naftahinnad. See omakorda tähendaks USA sõltuvuse suurenemist importnaftast, eriti Lähis-Ids. Iroonia seisneb aga ses, et USA-l oli Iraagi naftasektori üle suurem kontroll ÜRO sõjaeelse ?Nafta toidu vastu? programmi raames, kui tal on tulevases demokraatlikus Iraagis. Kui Bushi administratsioon otsib stabiilseid, mitmekesiseid ja odavaid naftatarneid, võinuks ta lihtsalt kõrvaldada embargo Liibüalt, Iraanilt, Iraagilt, Sudaanilt ja lasta naftal voolata. USA huve Iraagi nafta osas ei juhtinud energiapoliitika. Bushi administratsioon mõistis, et Iraagi nafta on eelkõige geopoliitiline vara. Kes iganes kontrollib Iraagi naftat, see kontrollib ka Iraaki.
    Saddami mõjuvõim tulenes tema kontrollist maailma suuruselt teise naftareservi üle. Ta mõistis väga hästi rolli, mida nafta tema võimu juures mängis. Invasiooni- ja lüüasaamisvõimalusega silmitsi seistes ähvardas Saddam põletada Iraagi naftaväljad. Kui USA kavandas oma invasiooni, muutus naftaväljade kaitsmine kõige prioriteetsemaks. Eesmärk polnud varude suurendamine või alandatud hinnad ameeriklastele, vaid Saddami võimult eemaldamine ja uue Iraagi valitsuse kohale seadmine ja kindlustamine. Iraagi tulevik sõltub otseselt Iraagi naftatootmise saatusest. Siiski on naftaäri veidruste juures raske aru saada, kuidas Bushi administratsioon suudab oma sihte Iraagis saavutada.
    Loogika on lihtne. USA peab kasutama naftatulusid, et nihutada Iraagi rezhiimimuutuse finantseerimise koorem Ameerika maksumaksja kaelast ära. Kõik rekonstruktsiooniplaanid sõltuvad pikemas perspektiivis Iraagi võimest suurtes kogustes naftat eksportida. Kui Iraak naftat ei tarni, ei saa Bush täita oma lubadusi Iraagi ja Ameerika rahvale, maailma üldsusele.
    Enne invasiooni ulatus Iraagi naftatootmise võimsus kolme miljoni barrelini päevas. Iraak ei ole võimeline oma tootmist sellise tasemeni suurendama aja jooksul, mis on vajalik Iraagi valitsuse loomiseks. Kui Iraak ei suuda seda ka mõne järgmise aasta jooksul teha, raskendab see nii USA välis- kui energiapoliitikat. Kuidas finantseerib USA Iraagi pikaajalist rekonstrueerimist? Kes maksab, et säilitada habras Iraagi demokraatia? Kas USA jätkab okupatsiooni, kui see ei suuda Iraagi inimestele pakkuda toitu, arstiabi ja teisi põhiteenuseid? Neile küsimustele ei saa seni vastata, kuni stabiilne rezhiim Iraagis ei suuda kontrollida ja tagada püsivat naftaeksporti.
    © Project Syndicate
    Autor: A. F. Alhajji
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.