Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uute liitujate kiire kasv ohustab keskkonda

    Majanduskasvu näitajad endises nõukogude blokis, 400 miljoni inimesega piirkonnas Euroopa idapoolses servas, on nüüd maailma parimate hulgas. See on hea uudis. Samas nõuab nende majanduskasv, mis enamikes riikides ületab 5% ja on Euroopa Liidust (EL) kaugele ette jõudnud, tunduvalt suuremaid keskkonnakaitsekulusid kui naabruses asuvas ELis.
    Edasine majandusareng nendel tärkavatel turgudel riskib kliimamuutustega keskkonnale ebaproportsionaalselt suure kahju tekitamisega. Kesk-Euroopa, Venemaa ja ülejäänud endise Nõukogude Liidu energia-alane tulevik peaks olema maailma keskkonnaministrite jaoks ülitähtis mure praegu, mil nad kavandavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni.
    Lühidalt öeldes peab energiaefektiivsus tõusma ja kasvuhoonegaaside emissioon EList ida pool asuvates riikides langema. Tehaseahjudest ja elektriliinidest kivisöega töötavate elektrijaamade ja kodudeni on regiooni energiakasutus enamasti äärmiselt saastav ja ebaefektiivne.
    Ungaris ja T?ehhis kulub tootmiseks kaks korda rohkem energiat kui Prantsusmaal või Hispaanias. Rumeenia, Eesti ja Poola lasevad tarbitud energiaühiku kohta ringlusse 25-100% rohkem süsinikku kui ELi riigid. Sisemajanduse kogutoodangu ühe euro tootmine Venemaal ja Ukrainas võib võtta kümme korda rohkem energiat kui ELis.
    Probleemid on teada: vananenud infrastruktuur ja tootmismeetodid, suur sõltuvus kivisöest energia tootmisel ja energiahinnad, mis ei peegelda tarnekulusid. Turuhinnad on arusaamatult madalad eriti külmema kliimaga kohtades. Pikema aja jooksul soodustavad need ebaefektiivsust ja peletavad investeeringuid. Need riigid pole tõmmanud ligi piisavalt kapitali uute seadmete, teenuste ja oskusteabe jaoks, mis suurendaks energiaefektiivsust, vähendaks kasvuhoonegaaside emissiooni ja viiks usaldusväärsemate energia, valguse ja soojuse allikateni.
    Energiakasutuse efektiivsuse parandamine on ettevõtete jaoks ometi ilmne meetod kulude vähendamiseks ja kapitali vabastamiseks produktiivsemate kasutusviiside jaoks. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), mis finantseerib Kesk-Euroopat, Venemaad, Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat, arvestab nüüd 10 protsenti oma väärtpaberiportfellist investeeringuteks, mis suurendavad laenajate energiaefektiivsust. Nende investeeringute kaudu on kliendid saavutanud energiakasutuse kuni 40%-lise vähenemise ja seda isegi ilma kallist tehnoloogiat kasutamata.
    Veelgi tõhusam on tekkiv emissioonidega kauplemise turg. Selle süsteemi kohaselt lepitakse kokku iga riigi jaoks lubatud emissioonid. Vähemarenenud majandusega riigid, mis langetavad oma emissioonid lubatud kogusest allapoole, võivad vahe müüa maailma suurimate majandustega riikidele, mis tõenäoliselt oma emissioonipiire ületavad. See teeb ümberlülitumise puhtamale ja efektiivsemale energiale ka kasumlikuks.
    Hollandi valitsus ja EBRD on loonud Euroopa esimese süsinikuga kauplemise fondi 32 miljoni euroga, investeerimiseks püsivatesse energiaalastesse algatustesse endises nõukogude regioonis. Fond aitab peatselt finantseerida näiteks regiooni esimesi suuremaid tuuleenergiaprojekte.
    Emissioonidega kauplemine töötab aga kõige paremini ülemaailmse kliimamuutustega võitlemise kontekstis. Piirkonna 26 riigist 17 on ratifitseerinud Kyoto protokolli ? ÜRO kliimamuutuste konventsiooni lisa ja vahendi kasvuhoonegaaside ohjeldamiseks ülemaailmse emissioonidega kauplemise kaudu. Venemaa ja veel kolm riiki on protokollile alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud.
    Isegi kui Kyoto protokolli ei ratifitseerita, jätkub emissioonidega kauplemine, kuigi osade kaupa. ELiga laienemine järgmisel aastal tähendab, et T?ehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia ja Slovakkia peavad vastama ELi kasvuhoonegaaside standardile. Nende eeskuju ja suurenenud majanduslik konkurentsivõime, mis põhineb osaliselt paranenud energiaefektiivsusel, saab aluseks ja standardiks püsivale arengule ülejäänud regioonis. Maailm vajab kõiki neid pingutusi, et globaalse soojenemisega toime tulla. Olgu need üleujutused Itaalias või põud Ukrainas ? kliimamuutused lähevad aina hullemaks ja nad ei tunne riigipiire.
    Autor: Jean Lemierre
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.