Uute liitujate kiire kasv ohustab keskkonda

Majanduskasvu näitajad endises nõukogude blokis, 400 miljoni inimesega piirkonnas Euroopa idapoolses servas, on nüüd maailma parimate hulgas. See on hea uudis. Samas nõuab nende majanduskasv, mis enamikes riikides ületab 5% ja on Euroopa Liidust (EL) kaugele ette jõudnud, tunduvalt suuremaid keskkonnakaitsekulusid kui naabruses asuvas ELis.

Edasine majandusareng nendel tärkavatel turgudel riskib kliimamuutustega keskkonnale ebaproportsionaalselt suure kahju tekitamisega. Kesk-Euroopa, Venemaa ja ülejäänud endise Nõukogude Liidu energia-alane tulevik peaks olema maailma keskkonnaministrite jaoks ülitähtis mure praegu, mil nad kavandavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni.

Lühidalt öeldes peab energiaefektiivsus tõusma ja kasvuhoonegaaside emissioon EList ida pool asuvates riikides langema. Tehaseahjudest ja elektriliinidest kivisöega töötavate elektrijaamade ja kodudeni on regiooni energiakasutus enamasti äärmiselt saastav ja ebaefektiivne.

Ungaris ja T?ehhis kulub tootmiseks kaks korda rohkem energiat kui Prantsusmaal või Hispaanias. Rumeenia, Eesti ja Poola lasevad tarbitud energiaühiku kohta ringlusse 25-100% rohkem süsinikku kui ELi riigid. Sisemajanduse kogutoodangu ühe euro tootmine Venemaal ja Ukrainas võib võtta kümme korda rohkem energiat kui ELis.

Probleemid on teada: vananenud infrastruktuur ja tootmismeetodid, suur sõltuvus kivisöest energia tootmisel ja energiahinnad, mis ei peegelda tarnekulusid. Turuhinnad on arusaamatult madalad eriti külmema kliimaga kohtades. Pikema aja jooksul soodustavad need ebaefektiivsust ja peletavad investeeringuid. Need riigid pole tõmmanud ligi piisavalt kapitali uute seadmete, teenuste ja oskusteabe jaoks, mis suurendaks energiaefektiivsust, vähendaks kasvuhoonegaaside emissiooni ja viiks usaldusväärsemate energia, valguse ja soojuse allikateni.

Energiakasutuse efektiivsuse parandamine on ettevõtete jaoks ometi ilmne meetod kulude vähendamiseks ja kapitali vabastamiseks produktiivsemate kasutusviiside jaoks. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), mis finantseerib Kesk-Euroopat, Venemaad, Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat, arvestab nüüd 10 protsenti oma väärtpaberiportfellist investeeringuteks, mis suurendavad laenajate energiaefektiivsust. Nende investeeringute kaudu on kliendid saavutanud energiakasutuse kuni 40%-lise vähenemise ja seda isegi ilma kallist tehnoloogiat kasutamata.

Veelgi tõhusam on tekkiv emissioonidega kauplemise turg. Selle süsteemi kohaselt lepitakse kokku iga riigi jaoks lubatud emissioonid. Vähemarenenud majandusega riigid, mis langetavad oma emissioonid lubatud kogusest allapoole, võivad vahe müüa maailma suurimate majandustega riikidele, mis tõenäoliselt oma emissioonipiire ületavad. See teeb ümberlülitumise puhtamale ja efektiivsemale energiale ka kasumlikuks.

Hollandi valitsus ja EBRD on loonud Euroopa esimese süsinikuga kauplemise fondi 32 miljoni euroga, investeerimiseks püsivatesse energiaalastesse algatustesse endises nõukogude regioonis. Fond aitab peatselt finantseerida näiteks regiooni esimesi suuremaid tuuleenergiaprojekte.

Emissioonidega kauplemine töötab aga kõige paremini ülemaailmse kliimamuutustega võitlemise kontekstis. Piirkonna 26 riigist 17 on ratifitseerinud Kyoto protokolli ? ÜRO kliimamuutuste konventsiooni lisa ja vahendi kasvuhoonegaaside ohjeldamiseks ülemaailmse emissioonidega kauplemise kaudu. Venemaa ja veel kolm riiki on protokollile alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud.

Isegi kui Kyoto protokolli ei ratifitseerita, jätkub emissioonidega kauplemine, kuigi osade kaupa. ELiga laienemine järgmisel aastal tähendab, et T?ehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia ja Slovakkia peavad vastama ELi kasvuhoonegaaside standardile. Nende eeskuju ja suurenenud majanduslik konkurentsivõime, mis põhineb osaliselt paranenud energiaefektiivsusel, saab aluseks ja standardiks püsivale arengule ülejäänud regioonis. Maailm vajab kõiki neid pingutusi, et globaalse soojenemisega toime tulla. Olgu need üleujutused Itaalias või põud Ukrainas ? kliimamuutused lähevad aina hullemaks ja nad ei tunne riigipiire.

Autor: Jean Lemierre