Aasta 2003 oli Järvamaal rahulik

Eestis on saanud tavaks valida maakonna, linna või valla lõikes välja see oluline, mis antud paikkonda kõige rohkem ilmestas või elavdas: aasta sündmus, tegu, inimene. Sageli on meedia selles omavalitsejaile sõbrakäe ulatanud ning aidanud rahva arvamust reastada ja meelde jäänut esile tõsta.

Nii valisid Virumaa Teataja ja Lääne?Viru ühisomavalitsuse juhatus oma aasta tegu: kõik kolm sealset peapretendenti olid vähemal või suuremal määral seotud vägilase Kalevipoja ja lauluisa Kreutzwaldiga.

Mulkide Sakala nimetas läinud aasta viimases lehes nii aasta tegija, läbimurde, võidu kui lisaks tõi välja ka aasta tsitaadi. Kui Viljandimaa tegijaks sai kindla näo ja nimeta nn lahke südamega inimene, siis Riigikogu valimisi võivad mulgid küll endale võidukaks pidada ? parlamenti pääses kokku viis sealset kandidaati.

Pärnu Postimees kiitis pikalt?laialt suvepealinna Raimond Valgre kuju loonud Rait Pärga, ehkki skulptuuri saamisloos oli suur roll ka Pärnu Rotary klubil.

Tartu sai läinud aastal omale uue silla üle Emajõe: Turusilla ehituse kuulutasid Tartu raekoja saalis üheskoos aasta teoks linnapea Andrus Ansip kui Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik.

Ka Järva Teataja haaras lõppenud aastal ohjad ning ärgitas Järvamaa omavalitsejaid kaasa lööma ja järvalasi nimetama olulist sündmust või enim silmapaistnud isikut. Kuigi tulemuste selgitamine jäi alanud näärikuusse, võib juba ette oletada, et sama arvukat sündmuste ja inimeste rida kui näiteks Tartus, pole lootustki kokku saada. Asi pole maakondade ja linnade suuruste vahes: aasta 2003 oli Järvamaal tõesti tipptegude vaene.

Tõsi, maiustustetootja Kalev leevendas oluliselt siinse tööturu olukorda ja puhus elu sisse endisele hiigelkombinaadile: piimatoodete asemel valmivad seal nüüd kommid ja piparkoogid ning tegevust jagub ligi sajale inimesele. Paide sai endale nüüd, kus isegi praakpuidu hinnad on lakke tõusnud, lõpuks bioküttega katlamaja. Kuid Järvamaal ei lavastatud tänavu isegi ühtegi uut suvetükki, millega Tammsaare kant aastaid rahvast meelitas.

Autor: Kaarel Aluoja