Maksuamet võtab 500 firmat terava tähelepanu alla

Eelkõige kahtlustatakse kontrolli alla võetud firmasid käibemaksu ettenähtust väiksemat tasumises või ümbrikupalkade maksmises.

Erinevalt tavapärastest maksurevisjonidest ja üksikjuhtumite kontrollidest seisneb preventiivne kontroll vaatluse alla võetud ettevõtete majandustegevuse jälgimine hetkest, mil neid on maksuhalduri poolt teavitatud võimalikust maksude sihilikust väärarvutusest.

Eeltooduga antakse vaatluse alla võetud ettevõtteile kindla perioodi jooksul maksukorralduse seadusest tulenevalt ise oma maksudeklaratsioone parandada. Kui aga ettevõtte aruandluses midagi ei muutu, siis võetakse see suure tõenäosusega reaalsesse kontrolli.

Seoses käibemaksu ettenähtust vähemdeklareerimise kahtlusega teavitatakse täna 67 ettevõtet nende teravdatud tähelepanu alla võtmisest, kuna need äriühingud maksavad tunduvalt vähem riigile käibemaksu, kui sama tegevusalal ja samas piirkonnas tegutsevad äriühingud. Samuti on neis jälgitud käibemaksu tootlust ehk tasumisele kuuluva käibemaksu ja enammakstud käibemaksu suhet maksustavasse käibesse.

Preventiivse kontrolli eesmärgiks on käibemaksu vabatahtliku laekumise suurendamine, maksudest tuleneva konkurentsieelise vähendamine ja käibemaksu vähemdeklareerimise ohjeldamine, mis esialgse analüüsi tulemusel peaks sel aastal riigieelarvesse täiendavalt sisse tooma kuni 100 miljonit krooni.

Ümbrikupalga maksmise kahtlusega seoses saadab maksuhaldur täna eelnevaga sarnased teavituskirjad 400 ettevõttele, milles juhib adressaatide tähelepanu töötajatele tehtud väljamaksete madalale konkurentsivõimelisusele, mis võib viidata mitteametlike väljamaksete maksmisele ning palub üle kontrollida raamatupidamise- ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused.

Sarnaselt teavitati märtsis 200 Eesti ettevõtet, millest neljandik parandas kohe palkadega seotud maksete deklareerimist.

Maksuhaldur kutsub üles ka ümbrikupalgasaajaid ebaseadusliku tasu saamisest teavitama ning tuletab meelde, et tööandja poolt deklareerimata palgalt ei saa töötaja haigus- ja koondamisraha, puhkusetasu ning näiteks hüvitust töötukassast, samuti sõltub ametlikult tasutud palga suurusest olulisel määral tulevikus saadav pension või võimalus saada krediidiasutustest laenu.