Tavid alustas eelmisel nädalal investeerimiskulla ostu ja müügiga

?Minu teada polnud Eestis, Soomes ega Lätis varem võimalik investeerimiskulda turuhinnaga osta,? ütles ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming.

Tammingu sõnul näeb ta kuldmüntide ostjatena peamiselt kahte sihtgruppi. ?Esiteks umbes sada Eesti edukamat ärimeest, kes võiks osta suuremaid, kuni kahekiloseid kullakange.? Rikkamad ärimehed võiksid Tammingu sõnul hoida oma varast 15 protsenti kullas, et hajutada riske. ?Üks põhjus, miks me kullaga kauplemist alustasime, on just see, et siis on ka osa ettevõtte enda varadest likviidselt kullas,? rääkis Tamming.

Teine sihtgrupp on Tammingu sõnul tavalised inimesed. ?Väga populaarne on osta münte kingitusteks, sest kui kristallvaas läheb varem või hiljem katki, siis kuldmünt on ju igavene,? lausus Tamming.

Tammingu sõnul Tavid investeerimiskullaga kauplemisel suurt tulu esialgu ei looda. ?Praegu peaksime transpordikulud enam-vähem tagasi teenima, aga hiljem, kui majanduses tulevad keerulisemad ajad ning kullaga kauplemine läheb tihedamaks, siis küll,? ütles ta. Tamming lisas, et Tavidi pakutav hind on igal juhul soodsam kui kulla hind Londonis või ?veitsis.

OÜ Eesti Proovikoja juhatuse liige Tõnu Tõniste ütles, et kuna varem pole keegi investeerimiskullaga Eestis kaubelnud, siis on väga tore, et keegi selle asja nüüd ikkagi ette võttis. ?Väärismetallid on suhteliselt stabiilne kaup, igasugused krahhid mõjutavad neid kõige vähem,? ütles Tõniste ning lisas, et kulda investeerida on kindlam kui väärtpaberitesse, kuigi superkasumeid nii kiiresti loota ei ole.

Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et kulla ostmine on rohkem siiski spekulantide pärusmaa, kes suudavad aimata nõudluse-pakkumise vahekorda globaalsel kullaturul.

?Kuld pole viimase 25 aasta jooksul investorile mitte midagi tootnud, kuid viimase viie aasta jooksul on tõus aset leidnud seetõttu, et investorid on lihtsalt aktsiaturge vältinud ja otsinud alternatiive oma raha paigutamisele,? sõnas Kunsing.

?Erinevalt aktsiatest ja võlakirjadest ei tulene kullast investorile mitte mingisuguseid kassavooge,? rääkis Kunsing. ?Kulla puhul tuleb loota hinnatõusule, mis sõltub suurel määral spekulantide suvast. Nemad võivad teenida nii tõusult kui languselt, inimene tänavalt paraku on palju väiksemate valikute ees.?

Kunsing lisas, et erinevalt näiteks teise ja kolmanda samba pensionifondidest ei soodusta riik kuidagi kulda investeerimist oma maksusüsteemiga.

Hansapanga meediajuht Kristiina Tamberg ütles, et Hansapank on varem ühes kontoris investeerimiskulla ostu-müüki pakkunud, kuid klientide vähese huvi tõttu seda teenust enam ei pakuta.

?Küll aga saab Hansapanga kaudu osta-müüa kullafutuure, mis sobivad nii kulla kui tooraine hinnariski maandamiseks kui ka kulla hinnaga spekuleerimiseks,? rääkis Tamberg.

Esialgu saab kulda osta ainult Tavidi peakontorist, kuid Alar Tammingu sõnul on tulevikus võimalik seda teha ka Tavidi harukontorites.

Väiksemad kuldmündid maksavad umbes 600 krooni ning ühekilone kang umbes 150 000 krooni.