Hea enesekehtestaja suudab stressi vältida

Inimeste stressitaluvus on erinev ja seda mõjutavad mitmed faktorid. Stressitaluvust tõstvad mõjurid on loovus, intelligentsus, energilisuse ja aktiivsuse kõrge tase, hea sotsiaalsete sidemete loomise ja säilitamise võime, empaatiavõime, iseseisvus, eneseväärikuse tunne, seesmine enesekontroll, optimism, probleemide paindliku ja realistliku lahendamise võime, hea kontroll oma impulsside üle. Need kõik on ühtlasi ka hea kehtestamisoskuse eelduseks.

Mida enam eksisteerib stressitaluvuse tegureid, seda suurem on tervena püsimise võimalus. Eestis esineb väga varajast haigestumust ja suremust südamehaigustesse, tuleks püüda vähendada nn pöörduvate riskitegurite mõju südametervisele. Üks, mida kõik kindlasti saaksid teha, on stressi vähendamine. Mõnikord tundub mugavam alustada kehast (dieedid, liikumine), kuid ei maksa unustada, et keha ei ole midagi eraldi asetsevat, vaid on tihedalt seotud ja mõjutatud sellest, mida ja kuidas me mõtleme, ütleme või kuidas oleme suhetes teiste inimestega.

Inimkäitumise võib paigutada teljele, mille ühes otsas on alistuv käitumine ja teises otsas agressiivne käitumine, kehtestav käitumine jääb nende vahele.

Inimene kaldub olukordades, mis paistavad talle ähvardavatena, käituma kas alistuvalt või agressiivselt, mis pole pikemas perspektiivis hea ei tema enesehinnangule, tervisele aga ka suhetele.

Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt, kuid erinevalt ürginimesest satume me tavaelus sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva.

Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele.

Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele.

Enamasti on meil suheldes tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega. Miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas läbi kehtestamisoskuste parandamise. q

Autor: Ester Väljaots