Grüne Punkt asub Eestis pakendeid koguma

?Oleme Pro-Europe liige ja meil on märgi kasutamise õigus, kõik meie liikmed võivad soovi korral seda rahvusvahelist märki ka oma toodetel kasutada,? selgitas ETO juht Ahto Hunt. Seoses õiguste saamisega kaalub ETO ka nimevahetust ning soovib uueks nimeks võtta Roheline Punkt.

Märgi omamine tähendab ETO-le ka uute liikmete saamist. Kõik Grüne Punkti märki kandvate toodete importijad peavad liituma nendega kui märgi siinsete esindajatega. Mis märgi kasutusõiguste ostmine maksma läks, ei soovi Hunt kommenteerida.

Milliseks kujuneb ETOga liitumise maks ja edasine jäätmekäitlustasu, selgub lähiajal. Hundi sõnul kulub esialgsete prognooside kohaselt ainult müügipakendi kogumisele, transpordile ja sorteerimisele umbes 30 miljonit krooni aastas. Organisatsiooni halduskulud on 3?4 miljonit krooni.

Hetkel on lahtine, kui palju tuleb veel investeerida organisatsiooni käivitamisse, kuna pole teada, kas suuremate jäätmefirmade konteineripark katab kogu vajaduse. Pealegi on plaanis mingi aja möödudes välja panna spetsiaalsed pakendikonteinerid, kuhu võib panna kõik pakendid. Sorteerimine materjalide kaupa jääb jäätmekäitlusfirmade teha.

Hundi sõnul on suureks probleemiks inimeste motiveerimine, et nad pakendit koos toidujäätmetega ühte ei paneks. Selleks plaanitakse panna majade juurde pakendikogumise konteinerid, mille äravedu on tasuta.

ETOga on praeguseks liitunud Kesko Food, läbirääkimised käivad ETK ketiga ning Prisma Peremarketiga. ETK jaekaubandusdivisjoni direktori Jaan Marjundi sõnul pole nad veel valmis ühinema. Seda põhjusel, et kaubanduse huve ja vajadusi pole arvestatud. ?Meil tekib väga palju segajäätmeid ja nendega ei taha tegeleda keegi. ETO on huvitatud suhteliselt puhtast tootjapakendist, veopakendist, mida saab müües rahaks pöörata, see on nende prioriteet,? rääkis Marjundi. Kauplustel oleks aga soov, et keegi koguks kokku ka segajäätmed, näiteks salatikarbid, mida on raske taaskasutada. Hetkel on see probleem jäetud kaupluste kanda.