Eesti avariiohtluim teelõik Ida-Virumaal

?Esimeste suuremate libedustega hilissügisel sagenevad õnnetused Tallinna?Tartu maanteel Ussisoo ümbruses, kus on tehtud küll kõik liikluskeskkonna parandamiseks, aga kui autojuht ise endast ei hooli, ei suuda seda ka maanteeamet,? toob Lilleorg näite.

Kuna 2004. aasta pole veel läbi ja maanteeamet alles kogub selle aasta andmeid, pole tänavuse aasta kohta kokkuvõtet veel tehtud. 2003. aastal registreeriti aga Eesti maanteedel 507 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 99 inimest. Kõigist Eestis registreeritud õnnetustest moodustasid põhi- ja tugimaanteedel toimunud õnnetused 26%, neis hukkunud aga 60%. Avariide loetelust leiab mitmeid väiksemaid, kuni 10 km pikkuseid lõike, kus mullu toimus vähemalt neli inimkannatanutega liiklusõnnetust. Neid lõike, kus avariioht keskmisest sagedasem, on aga mitmeid.

Ülekaalus talvise aja õnnetused, kus tee oli veel kestvast või äsja lõppenud lumesajust lörtsine. Kahest suvisest õnnetusest ühe põhjustas purjus pea ja teise kulunud rehv.

Põhjused: teelõik on kurviline, on kohti, kuhu talvine päike kunagi ei paista ja sõidujäljed kipuvad kiiresti jäätuma. Tee on kohati merele väga lähedal, lisaks puhub kaldapealsel enamasti tugev tuul. Kurvilisel teel tekib juhil sageli vahetult pärast ühe kurvi läbimist soov eessõitjast mööduda, selle ohutut sooritamist takistab aga uus kurv. Maanteeameti planeeringute osakonna spetsialistide hinnangul on kogu teelõik Rannust Purtseni liiklusohtlik.

Ülekaalus on õnnetused jalakäijatega ja jalgratturitega (8 õnnetust, 4 hukkunut), pigem pimedal ajal ja talveperioodil. Neli õnnetuse põhjustanud sõidukijuhti oli alkoholijoobes. Kahel juhul lahkus sõidukijuht pärast jalakäija surnuks sõitmist sündmuskohalt.

Põhjused: teelõigu 143.?157. km paigaldati 2002. a uus kate, mis aga tekitas sõidukijuhtides soovi lubatust kiiremini sõita ja talveoludes möödasõitudega riskida. Teelõik Jõhvi ja Kukruse vahel on juba aastaid olnud üks kõige liiklusohtlikumaid kohti Eestis. Lõigul on suur liiklustihedus, lisaks asub seal bussipeatus. Probleeme tekitavad hullumeelsed kihutajad ja pimedal ajal helkurita liikuvad jalakäijad. Ristmikke ja teelesõite on raske tajuda.

Sagedased on õnnetused busside ja suurte raskeveokitega, mille juhtidel esineb raskusi tiheda liiklusega teel ilma- ja teeoludele vastava kiiruse valikuga.

?Teelõigu rekonstrueerimise teeb keerukaks ja kalliks tee alla jäävate endiste kaevanduskäikude täitmine. Omal ajal need küll täideti, kuid ei arvestatud tänase liiklustihedusega. Nüüd kipub tee vajuma,? selgitab olukorra tõsidust maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg ja lisab, et aktiivse ehitustegevusega alustatakse 2006. aastal.