Saaremaa sild tõotab maaomanikele kasu

Kõige sadamapoolsema krundi omanik Virtsus Elle Kolde ootab silda pikisilmi. Ta loovutaks oma 1,6 ha suuruse teeäärse maa teatud tasu eest hea meelega, sest see on väheväärtuslik kivine põllumaa, kus naine praegu 12 vaol kartuleid kasvatab.

Ise elab Kolde teisel pool teed mere ääres. Kui müügiks läheb, lubab Kolde teiste maaomanikega küsitavas hinnas kokku leppida. ?Eks riik peab maksma seda hinda, mis meie ütleme, muidu maad kätte ei saa,? ütles ta. Naine teadis rääkida ühest uuselanikust, kes ostis maa just selle mõttega, et see jääb sillaehitusele ette, kuid trassi nihutati ja mees jäi pika ninaga. Ise lubas ta, et ühtegi kinnisvaramaaklerit jutule ei võta.

Hanila vallavolikogu liige Endel Eirand rääkis, et kandideeris volikogusse just seetõttu, et sillaküsimuses otsustajate hulka pääseda. Esimene trassi asukoht, mis oleks läinud vaid 70 meetri kaugusel elamutest, õnnestuski maha laita, praegusega on ta rahul. ?Ega keegi oska maa müügist mingit suurt rikkust oodata, aga väikest kopikat loodavad kõik,? lausus mees, kel ka endal jääb 100 meetri pikkune ja umbes 20 meetri laiune maariba sillatrassi alla. Eirand ütles, et on kuulnud 30 kroonist ruutmeetri kohta. ?Eks me pigista riigilt ikka maksimumi välja,? sõnas ta. Vallavolinik loodab sillast piirkonnale igal juhul kasu tõusvat: ?Loodan, et see puhub Virtsule, mis praegu on rohkem surma ootavate pensionäride küla, uuesti elu sisse.?

Mandril Hanila valda jäävas Virtsu alevikus riivab sillatrass kaheksat maaomandit. Pooled neist kuuluvad kohalikele elanikele. Neljast ülejäänust on suvila peal ühel soomlasel, kes on sillaehituse vastu, sest ta leiab, et sild häirib tema rahu. Muhu saarel jäävad praeguste plaanide kohaselt sillapea alla kümne eraomaniku maatükid.

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et kinnisvarahinnad võivad järsult tõusta pärast silla valmimist. ?Sild oleks vaatamisväärsus, midagi pudeneks sellest meilegi,? selgitas ta.

Muhu vallavanem Ain Saaremäel ütles, et maaomanikega kokkuleppimine on pikk protsess ja on võimalik rakendada ka sundvõõrandamist ehk maa õiglase hinnaga (keskmine selle piirkonna hetkehind ? toim.) väljaostmist. ?Ma ei näe, et selle maaga suurt äri saaks teha,? lausus Saaremäel.

Muhu valla maaosakonna juhataja Asta Sepp rääkis, et üks omanik tahtis oma maad ammu enne silla tuleku juttu maha müüa, kuid nüüd on plaanist loobunud. Ka teised trassi alla jäävad tükid pole tema väitel omanikku vahetanud. ?Võikülas luusib küll kinnisvaraärimehi ringi, kuid neid huvitavad rohkem tuulikute ümbruse maad,? sõnas ta.

Saaremaa silla detailplaneering on algatatud, kuid seisab, sest poliitilist otsust silla ehitamiseks pole veel langetatud. Praegu tehakse keskkonnaekspertiise ja tasuvusuuringuid. Prognooside järgi võib ehitus lahti minna 6?7 aasta pärast.

Intervjuu Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjat?eslav Leedoga.

Räägitakse, et olete ostnud maad tulevaste sillapeade läheduses. Ei mina ega mu firmad ega isegi mitte mu tuttavad pole ostnud seal ühtegi hektarit. Selline maaga spekuleerimine on mulle natuke võõras asi. Vahel olen visanud nalja, et ostaks sinna tüki maad, paneks putka püsti ja hakkaks sillaületajailt raha kasseerima, aga see on ainult nali olnud.

Kas Teil Muhumaal üldse maaomandust ei ole? Ostsin nelja aasta eest tõesti Väikese väina tammi juures ühe maatüki sooviga kämping püsti panna, aga seni pole seal midagi teha jõudnud.