Digitaalse televisiooni arengut pärsib vähene kanalite arv

Digitaaltelevisiooni ehk lühidalt digi-TV vaatamiseks on kaks varianti: kas osta uus, digi-TV saateid vastu võtta suutev televiisor või eraldiseisev STB (Set Top Box) seade. STB tööpõhimõte sarnaneb videomaki või satelliittelevisiooni tüüneri omaga. Seade ühendatakse antenni ja televiisori vahele ja see võimaldab praegu kasutatavate TV-vastuvõtjate ekraanidelt vaadata digi-TV saateid.

Digitaalne eetri kaudu saadete edastus tagab parema pildi- ja helikvaliteedi. Puuduvad analoogvõrgule iseloomulikud segavad tegurid ? saatejaamast kaugemale liikudes ei muutu pilt tasapisi säbrulisemaks ja kõlaritest ei ole kosta spetsiifilist sahinat. Äärealadel, kus signaal muutub liiga nõrgaks, kaob digi-TV pilt lihtsalt ekraanilt.

Digi-TV levib Eestis aeglaselt, aga kindlalt. Eesti digi-TV võrgus saab peale ETV vaadata ka kaht venekeelset kanalit. Telekanal MIR on SNG riikide uudiseid vahendav venekeelne telekanal, Neo-TV on muusikakanal, mis edastab peamiselt vene, kuid ka lääne artistide muusikat.

Eratelekanalite saateid ei saa veel digitaalselt vaadata. ?TV3-l puudub hetkel majanduslik huvi alustada oma saadete edastamist digitaalsel kujul. Puudub turu surve, st vaatajaid on liiga vähe, et see meie reklaamikliente huvitaks,? kommenteeris TV3 tegevdirektor Toomas Vara.

Osaliselt tekitab probleeme ka riikliku kontseptsiooni puudumine ? kas, kuidas ja millal digilevile üle minna. Erakanalitel puudub kindlus, et digi-TV edastamiseks vajalikud investeeringud end ära tasuvad.

Samas võib tegu olla erakanalite ringkaitsega ? analoogvõrgus on kanalitel suhteliselt rahulik elu, sest teatakse, et konkureerivaid kanaleid ei ole turule oodata. Digitaallevisse kolides tekitatakse aga paratamatult olukord, kus uue jaama tekkimiseks on vaba eeter olemas. Meie põhjanaabritel on kokku 18 digitaalset TV-kanalit, reklaamiraha aga Soomes kanalite lisandumisel juurde ei tulnud.

?Meie oleks nõus erakanalite programme oma võrgus mingi üleminekuperioodi ajal isegi tasuta edastama,? kinnitas oma valmisolekut digi-TV levikule Eestis õlg alla panna Levira digitaaltelevisiooni teenuste osakonna juht Aivar Kender.

Riiklikul tasemel tuleks uurida teiste riikide kogemusi digitelevisiooniga, õppida teiste vigadest ning valida Eestile parim võimalik lahendus. Samaaegselt analoog- ja digitaalülekannete edastamine kasvatab telejaama püsikulusid.

Põhja-Eesti elanikud jäävad Soome digi-TV levi äärealasse. Kasutades spetsiaalset võimendust ning korralikku antenni, mis on täpselt õigesse suunda reguleeritud, on mitmel pool võimalik näha kõiki Soome digitaalseid kanaleid. Neid on hetkel koos maksuliste kanalitega kokku koguni 18 (osa on küll samad kanalid, mida edastatakse ka analoogvõrgus).

Loodetavasti aitab põhjanaabrite telekanalite nähtavus Põhja-Eestis kaasa ka digi-TV arengule terves Eestis. Soomlased on juba mitu aastat tagasi paika pannud aja, millal hakatakse oma saateid edastama ainult digitaalsel kujul. ?Praegu veel töötav analoogvõrk lõpetab saadete edastamise 31. augustil 2007,? kommenteeris Soomes toimuvat Subtv juht Tomi Halonen.

Soomes oli üheks oluliseks ajendiks, miks inimesed muretsesid endale STB-seadmed, kanalid, mis levivad ainult digivõrgus. Et neid kanaleid näha, osteti nurisemata ka vajalik lisaseade.

Eestis uusi telekanaleid, mis leviksid ainult digitaalselt, hetkel ei ole oodata. Siin pidurdab digikanalite loomist seadus, mis nõuab uuelt telekanalilt 10 miljoni krooni suurust riigilõivu. Nii kaua, kui see seadus ei muutu ja Põhja-Eestis näeb Soome TV analoogsaateid, ei teki uusi digitaal-TV kanaleid ja meil pole kiiret arengut oodata.

Hetkel veel ei osteta STB-seadmeid massiliselt, sest pole arvukalt kohalikke digitaalkanaleid, mida vaadata. Telejaamad aga ei kiirusta digilevisse minekuga, sest STB-seadmete omanikke on vähe.

Seadmete hinnad on aegade jooksul langenud, praegu on lihtsamate STB-mudelite hinnad 2200 krooni, kallimatel aga 4500 krooni kandis. Odavamate seadmete peamiseks probleemiks on see, et nendega ei saa vaadata tasulisi kanaleid ? madalama hinna saavutamiseks on kärbitud seadme funktsionaalsust.

Digi-TV vaatamiseks sobivaid televiisoreid Eestis eriti müügil ei olegi. Digikanaleid saab STB abita vaatata ainult kallite plasmateleritega. Kusjuures iga plasmaekraaniga teler ei näita digipilti ? üldiselt on see omadus ainult suure ekraaniga (40 tolli või enam) mudelitel.

Eestis digi-TV saateid edastav AS Levira testis siin müüdavaid STB-seadmeid ning probleemseid seadmeid müügis ei kohanud. Järgnevalt on ära toodud STBd, mida proovisime ning mis kindlasti sobivad Levira edastatavate digitaalsaadete vastuvõtuks.

1. Humax CX-1201T ? seade, mis pakub taskukohase hinna eest head kvaliteeti ja mitmeid funktsioone. Peamised omadused: 7 päeva EPG, CONAXi kaardilugeja, sama kaugjuhtimispult nii STB kui ka TV jaoks, automaatne ja manuaalne sageduskanalite otsing, teleteksti tugi, võimaldab eetri kaudu alla laadida tarkvarauuendusi, videoformaadid 4 : 3 ja 16 : 9.

2. Humax FX-1001T ? samad omadused, mis eelmisel STB-l, aga puudub CONAXi tugi.

3. Humax PVR-8000T on veidi kõrgmast hinnaklassist kui CX-1201 ja FX-1001T. Olulist lisaväärtust annab sisemine kõvaketas, mis võimaldab salvestada kuni 40 Gb jagu videot. Tarkvarauuendusi saab alla laadida eetri või seerialliidese kaudu. Nokia digivastuvõtjatest võib soovitada järgmisi STB-seadmeid:

4. Nokia Mediamaster 110T. Lihtsakoeline vastuvõtja, olemas põhifunktsioonid. Toetab 16 : 9 videoformaati, eriti kiire teleteksti kuvamine, töötab ka akuga, automaatne sageduskanalite otsing ja automaatne algseadistus.

Teistelt STB-tootjatelt võib mainida ka järgmisi vastuvõtjaid:

5. Tevebox ? väga lihtsakoelise väljanägemisega; väike, kuid kõikide vajalike omadustega: 7 päeva EPG, teletekst.

6. Kaon STB ? 7 päeva EPG, teletekst, tarkvara uuendused eetri ja seerialliidese kaudu, eestikeelne menüü.

7. I-CAN STB ? lisafunktsioonidest omab MHP toetust, millega on võimalik kuvada MHP rakendusi (Soome digitelevisioon edastab MHPd), EPG näitab hetkel jooksva ja järgneva saate informatsiooni.

8. Force 320T-CO ? 7 päeva EPG, teletekst, tarkvarauuendused eetri või seerialliidese kaudu, sisse ehitatud CONAXi tugi.

Autor: Alar Pardla