Valgamaa põllumehest sai üleöö börsihai

?Raske laudatöö tööpäeva sissetulek võrdub mul paaritunnise futuurikauplemisega USAs,? põhjendas Sangaste lossi lähedal isatalus lehmakarja pidanud mees vahetust.

Kits teeb vana talu akna all oleva arvuti tagant lumisele metsale pilku heites GPRSi vahendusel tehinguid iga päev. Päris skalper ehk nülgija ta enda sõnul siiski pole. Need hoiavad tehinguid vaid mõned minutid.

Kodus olev abikaasa ja kolm last isa tegemistesse arvutis ei süübi. Pisipoeg siiski lubab pärivale ajakirjanikule, et ka tema hakkab tulevikus börsil kauplema.

Päevakaupleja nendib, et varem oli lehmapidamise kõrvalt börsitööle raskem keskenduda. Kell pool viis läks USA börs lahti, tunni aja pärast tuli tal minna juba lehmi talitama. Siis aga hakkas USAs just see kõige magusam kauplemisaeg.

Nüüd võtab ta endale aega ja hakkab iga päev tund enne börsi avanemist ettevalmistusi tegema. Ka tema sõbrad tegelevad USA finantsturgudel kauplemisega.

Dow Jonesi minifutuuri ja S&P 500 indeksfutuuriga kauplemist alustas Kits pooleteise aasta eest. Esimeseks panuseks oli 2000 dollarit (24 000 krooni).

?Tänaseks olen vähemalt 4000 dollariga plusspoolel, aga see saavutus on tulnud lehmapidamise kõrvalt,? möönis mees.

Hiljuti müüs ta siiski maha oma viimased lehmad ja keskendub nüüdsest vaid kauplemisele. ?Noorveised jäid küll alles, aga nendega tuleb ka börsitöö kõrvalt toime,? ütles 34aastane taluperemees.

?Müüsin enne jaanuari alguse tormi reedel ära oma 25 lehma ja pühapäeval oli hirmus maru ning olime kolm päeva elektrita, siis oli küll selline õnnis tunne, nagu oleks ülieduka tehingu börsil teinud,? võrdles mees.

Ta ei tahtnud enam lehmapidamise koormat kanda. Euroopa Liidust sai siiani toetust vaid lehma pealt, nüüd aga saab ka kinnistatud maa puhul hektarite pealt. ?Tuleb maad ainud korras hoida ja raha vastu võtta. Heina niitmine ja purustamine on palju lihtsam kui lehma pidamine,? möönis ta.

Futuuritehingute võitude ja kaotuste suhteks pakub iseõppija 65 ja 35 plussi kasuks. Täna kaupleb ta ühel päeval summaga suurusjärgus 3000?4000 dollarit. Kuus teeb Kits ligi 50 futuuritehingut.

Eesti ega Põhjamaade aktsiatega ta ei tegele. Kõrvale hoiab ta ka Eesti maaklerfirmadest. Põhjendus lihtne ? liiga kallid. Seetõttu kasutab ta USA online-maaklerfirmat Interactive Brokers. Dow Jonesi futuuridega on tehingutasud, nii ost kui ka müük, kokku 4,12 dollarit. S&P 500 puhul 4,8 dollarit.

Tosina aasta eest Eesti Põllumajandusülikoolis ehk EPAs põllumajanduse mehhaniseerimise lõpetanud Kits möönis, et huvi finantsturgude vastu tekkis tal Äripäeva investor Toomase tegemisi jälgides. Futuuride juurde jõudis ta juhuslikult. Leidis Ühispanga kodulehelt jutukese futuuridega kauplemise kohta, kuid alustamiseks soovitatud summa 50 000 krooni jättis mulje, et futuurid on paksu rahakotiga suurte meeste mäng. ?Ise uurides avastasin hiljem, et pole ühtigi niipalju raha tarvis,? märkis ta.

Omal käel alustada ta enam ei soovita, sest talgi tuli alguses kibedaid kaotusi vastu võtta, suurim oli 700 dollarit, kuna ta ei kasutanud ka kahjumi piiramise tehingut (stop-loss order) ja puudus distsipliin. Ta suurim päevasisene võit on 500 dollarit. ?Instrumendid on äkilised ? kaks protsenti liikumist ja ollakse rahast ilma,? manitses ta.

Jutust ajakirjanikuga tekkis iseõppinud futuurikauplejal Kalle Kitsel idee, et võiks ise hakata teistele huvilistele futuurikauplemisalaseid koolitusi korraldama.

Futuuride spetsialiste, kellelt veel midagi õppida oleks, tema sõnul Eestis enam ei ole. Asja näib jagavat ka Tõnno Vähk LHVst, kuid tal on palju tegemist hoopiski pensionifondidega.

Kitse sõnul pole majandus­hariduse tausta futuuridega kauplemise jaoks vaja. Inglise keele on ta samuti kauplemise käigus ära õppinud. Kooliraha tuli alguses muidugi maksta, aga nüüd arvab ta, et temasugust lihtsat inimest ja isetegijat kuulaksid huvilised koolitusel suure huviga.

Kitse sõnul on futuuridega kauplemise puhul nagu teistegi instrumentidega kauplemise puhul kõige aluseks disipliin ja äriplaan. Samuti peab tundma kauplemispsühholoogiat.

Futuuridega kauplemise puhul on väga tähtis kasutada kahjumi piiramiseks stop-loss order?eid. Temal on stop-lossiks näiteks S&P indeksi puhul 2?3 punkti.