- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 628,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 628,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähemalt pooled pakenditest tuleb alates maikuust taaskasutusse suunata
Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi järgi peab pakendaja ja maaletooja vähemalt 50% oma pakendikogusest taaskasutama või siis delegeerima selle kohustuse taaskasutusega tegelevale organisatsioonile.
Käesoleva aasta jaanuarist on alustanud kohustuste ülevõtmist keskkonnaministeeriumi akrediteeritud Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO). ETO üleanne on tagatisrahata pakendi kogumise koordineerimine ja finantseerimine.
Eestis tegutsevate suuremate pakendiettevõtjate moodustatud organisatsioon toimib analoogselt Euroopa Liidu riikide organisatsioonidele ? liitunud pakendiettevõtjatelt kogutakse ühtsete tariifide alusel raha, millega finantseeritakse nende pakendite kogumist ja taaskasutamist kogu riigi ulatuses. ETO vabastab temaga liitunud ettevõtte taaskasutuse kohustusest ning annab aru keskkonnaministeeriumile.
Organisatsioon teeb koostööd kohalike omavalitsustega selleks, et määrata kindlaks kogumiskohad ja -viisid nende haldusterritooriumil. Juhtudel, kus tegemist on spetsiifilise pakendiga (suured väetisekotid, ringlusest väljunud euroalused vms), saab ettevõte pakendid ise koguda ja taaskasutusse anda ning seda ka vajaliku dokumentatsiooniga tõestada. Üldjuhul on oma pakendi kogumine keeruline ja kallis ning otstarbekam on organisatsiooniga liituda.
Liitumisel maksab pakendiettevõtja teenustasu ainult tegelikult turule toodud pakendikoguse eest seaduses ettenähtud taaskasutuse määra ulatuses. Selleks peab pakendiettevõtja esitama organisatsioonile iga möödunud kuu kohta aruande turule toodud pakendikoguste kohta. Teenustasud on kehtestatud nii materjalide kui ka pakendiliikide lõikes. Liitumisel ETOga saab ettevõte õiguse kasutada Rohelise Punkti märki.
Jaemüügiettevõttele rakendub alates 1. maist 2005 müügipakendi tagasivõtukohustus. Seda nii tagatisrahaga kui ka tagatisrahata pakendi osas. Tagasivõtukohustuse saab kauplus taaskasutusorganisatsioonile üle anda lepingu alusel, milline tagab oma kogumissüsteemi kaudu müügipakendite tagasivõtmise. Tagasivõtukohustuse ülendamine ETO-le on kauplustele tasuta. Küll jääb aga nende ülesandeks tagada tarnijate liitumine taaskasutusornisatsiooniga. Vastasel juhul peab müüja olema valmis tarnija pakendit ise tagasi võtma. Jaemüügiettevõtte kohustuseks jääb ka tarbija teavitamine pakendi kogumisvõimalustest.
Tarbija ülesanne on pakendite ja pakendijäätmete eelsorteerimine ning õigesse konteineritesse toimetamine. ETO tagab vajalike konteinerite olemasolu nii ühistute, eramute kui ka omavalitsuse territooriumil. Kasutusse võetakse jäätmefirmade omanduses olevad konteinerid ning tähistatakse need Rohelise Punkti märgiga.
Ideaalis peaks tarbija viima oma pakendi, millel on Rohelise Punkti märk, sarnase märgiga tähistatud konteinerisse. Selliste konteinerite äravedu on tasuta. Tasuta pakendite äravedu peaks motiveerima tarbijaid hoolsalt pakendeid koguma, kuna sellega saab vähendada olmejäätmete veokulusid.
Autor: Ahto Hunt
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele