Valvamisele mõtle enne ehituse algust

Falck Eesti turvalahenduste peaeksperdi Marko Saare sõnul on probleemiks see, et paljud inimesed ei teadvusta endale riske, mis ehitustega kaasnevad. Turvamisele hakatakse mõtlema alles siis, kui pooleliolevasse majja sisse murtakse ning tööriistad ja ehitusmaterjal ära viiakse.

Saare sõnul sõltub poolelioleva ehituse turvamiseks sobivaima meetodi valik sellest, kui valmis on ehitis, kuid reeglina annab parima tulemuse mitme vahendi kasutamine korraga.

Kindlaim, kuid tavaliselt kalleim lahendus on inim­valve, olgu see siis turvafirmast tellitud turvamees või mõni usaldusväärne inimene, kes on mõõduka tasu eest nõus ehitusplatsi valvama. Mehitatud valve hinnad on turvafirmades suurusjärgus 50?60 krooni tund, tuttav vanapapi küsib sama töö eest ehk 20 krooni tunnis.

Isegi kui üksiku turvamehe jõud ei pruugi pätikambast üle käia, on kellegi kohalolek ehitusobjektil kurikaeltele hoiatavaks signaaliks, mis suure tõenäosusega kuriteo ära hoiab.

Valvuri füüsilise kohaloleku kõrval on suureks abiks füüsilised ja mehaanilised lahendused ? eelkõige tugevad lukud ja trellid. Ehitusplatsil hoitavad materjalid ning eriti suure väärtusega ning vargale kergelt rahakstehtavad tööriistad tuleb lukustada raskesti ligipääsetavasse kohta. Ehituse algetapil on sageli mõtet üürida lukustatav merekonteiner, kuhu mahub hoiule suur osa materjalist ning tööriistadest.

Valmimisjärgus suletavate akende ja ustega ehitisel saab juba kasutada tavapäraseid tehnilise valve vahendeid. Liikumis-, klaasi purunemise, uste või akende avamise andurid rakendavad tööle häire­süsteemi, mis võib sissetungija peletamiseks lülitada sisse koha­pealse alarmi või saata signaali häire kohta turvafirma valvekeskusesse, kes patrulli objekti kontrollima saadab.

Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta ka inimesi ? kes paneb uksed lukku, kus asuvad võtmed, kelle teada on alarmsüsteemi koodid.

Oluline on ka kasvõi see, et tööpäeva lõpus ei jäeta tööriistu keset toapõrandat vedelema, vaid paigutatakse need nii, et varas aknast sisse piiludes midagi väärtuslikku ei märkaks.

Autor: Alar Pardla