Andmevarundus pole luksus, vaid hädavajadus

Viirused ja muud saastprogrammid uputavad meie arvuteid. Häkkerid tegelevad ööpäev ringi sellega, et muukida lahti teie arvuti ja seal pahandusi korda saata. Aina madalama hinnaga toodete rallis muutub ka riistvara järjest ebakindlamaks.

Kurb pilt, kui seejuures silmas pidada, et tihti on kogu oluline informatsioon ainult digitaalsel kujul arvutis. Võib ette kujutada, millist korvamatut kahju selle hävimine põhjustada võib.

Suurfirmad on sellest ammu aru saanud, neil toimub andmete varundamine mõnikord lausa paranoiliselt.

Tehakse kümneid koopiaid paljudele eri tüüpi andmekandjatele ja mitmetesse erinevatesse piirkondadesse. See maksab ja mitte vähe, kuid kadunud informatsiooni väär­tus võib aga ületada tuhandekordselt kulutusi andmevarundusele (ingl back­-­up). Väiksemad asutused aga loobuvad sageli üldse varundamisest, kartes liigset rahakulu ning lootes, et midagi ei juhtu.

Vaatame nüüd lühidalt mõningaid lihtsamaid võimalusi ja ka mõningaid illusoorseid väärarusaamu siin vallas.

Suurserverites kasutatakse tavaliselt kalleid SCSI-kettaid. Tavalised IDE- või SATA-kõvakettad aga pole tegelikult ette nähtud pidevaks ööpäeva­ringseks tööks ja nii võibki meie ketas otsad anda ning informatsioon on jäädavalt kadunud.

Kõik pole just täiesti lootusetu, leidub firmasid (näiteks Ontrack), kes tegelevad ka peaaegu lootusetult hävinud kõvaketastelt info taastamisega, kuid teenuse­hinnad algavad seal juba pisifirma jaoks astronoomilistest summadest.

Lihtsaim tee sellise füüsilise defekti ennetamiseks on kasutada mingit turvalisust pakkuvat RAID-süsteemi.

Enamik tänapäevaseid emaplaate, välja arvatud kõige odavaimad, on integreeritud RAIDiga. Meetodil RAID 1 kirjutatakse kogu informatsioon samaaegselt kahele identsele kettale, süsteem näeb neid seejuures vaid ühe kettana. Lisandunud turvalisusega kaasneb süsteemi kõrgem hind tänu lisakõvakettale. See pole aga suur probleem ? maksab ju isegi 200 GB kõvaketas juba alla 2000 krooni.

Olles investeerinud lisakettasse, hakkab omanik end tundma piiritult turvalisena. Kui süsteemi aga tabab mingi väline mõjur, näiteks raske voolutõuge või pikselöök, siis hävivad ka kaks ketast sama kiirelt kui üks. Selle vastu aitab ainult katkematu toite allikas ehk UPS.

Riistvara ei taga aga täit kindlust ? tarvitseb vaid teie süsteemi sisse murda pahatahtlikul kurikaelal ning hävitab ta kogu info ka dubleeritud ketastelt. Ainus kindel tee on oma oluline informatsioon salvestada välisele meediale. Optilised salvestusseadmed (CD-RW, DVD-RW) on muutunud väga odavaks. Varukoopiaid tehes ei tasu koonerdada! DVD-toorikud hinnaga alla 6 krooni ei pruugi kriisihetkel enam loetavad olla. Seega tasub maksta rohkem ja olulise info jaoks muretseda nimekate firmade veidi kallimaid toorikuid.

Abi saab ka veebiteenuse pakkujalt ? küsige neilt ka varundusruumi ning liigutage kriitilised andmed veebiserverisse. Teenusepakkuja kasutab üldiselt kallimaid ja turvalisemaid varundussüsteeme ning häda korral saate nende arhiividest oma kalli info tagasi saada.

Ka võib kasutada väliseid USB- või FireWire-porti käivad kettakarpe. Kindlaim tee on aga kasutada erinevaid meetodit kombineeritult: näiteks iga päev arhiveerida andmed välisesse kettakarpi, iga nädala lõpul aga salvestada oluline väärtus CD/DVD-le ning see kindlasse kohta luku taha paigutada.