Pärnu paraneb orkaanihaavadest

Tervise sanatooriumi esine mereäär on kui kuumaastik: suured jääkamakad tekitavad ebamaise tunde ja panevad küsima, mis saanuks siis, kui mõni inimene oleks mõnele sellisele ette jäänud. Jääpankade vahel jalutavad üksikud turistid ja teevad looduse kätetööst pilte. Tervis ise elab juba igapäevast elu. Vaid juhataja ja sekretäri kabinettides on dokumentide virnad põrandal, sest käib uue mööbli paigaldus. Mööbel tuli välja vahetada peaaegu kõigis esimese korruse ruumides. Sanatooriumi kauaaegne juht Vello Muliin näitab põrandaid, mis suures osas vahetusse läinud ja uued vaibad saanud, kuid ka kogu köögitehnika on uus. Põrandale lisaks tuli lahti võtta ka seinad, sest hoone põrandail oli kohati kuni poolteist meetrit vett. Kui hästi need tänaseks kuivanud on, pole veel teada, see selgub alles mõne kuu pärast.

Otseselt üleujutusest tekkinud kahju oli Tervisel 9,5 miljonit krooni, 2,5 miljonit sellest on kindlustus juba ka tasunud. Muliini sõnul oli aga sellest olulisem äri katkemise tõttu tekkinud kahju ja kui suures osas kindlustus seda korvab, pole veel teada. Maja oli kinni kuus nädalat, ühe nädala käive on aga sanatooriumil 2 miljoni kooni ringis. Töötajad said kaks nädalat puhkust, kuid ülejäänud aeg tuli neile palka maksta. Poolsada inimest oli kogu aeg väljas ja aitas päästetöödel kaasa.

Sunseti juurde sõites märkab silm kõigepealt parkimiskoha juures asuvat populaarset söögikioskit, mille ümber olnud puuplatvormi tükid risti-rästi üksteise peal ja ka hoone ise parasjagu räsitud. Töömehed käivad sisse-välja, lauakoormad ootavad paikapanekut. Sunseti esine on tundmatuseni muutunud. Mere ja maa piiri ei suuda silm eristada, kuulsa seene all on vesi betoonplaadid ja trepi ära lõhkunud ning metallpiirded kõveraks väänanud. Kõrval olnud puupõranda ja liival asunud bangalo on meri endaga teadmata suunas kaasa viinud. Sunseti ees võiks noored vabalt kõrkjates hullata, sest neid on seinaäärne täis.

Hoone omanik Rein Kilk ütleb aga: ?Mul oli jube suur rõõm, et kahjustused nii väikeseks osutusid.? Rannahoonesse vesi sisse ei tulnud. Sunseti ümbruse lubab Kilk suveks korda teha. Otsest kahju hindab ta seal vaid 200 000 kroonile, veidi suurem on kahju Ammen­de villas, kus lisaks aiale, mis vajab korrastamist, sai kannatada ka keldris asunud katlamaja. Taastamisega on juba alustatud, kuid osa töid ootab lume sulamist.

Ehitajatele tõi torm tööd juurde. Tervist taastanud kohaliku firma Eston juhataja Ivo Aulik ütleb, et pole eraldi arvestust pidanud, kuid viie miljoni krooni kanti võib lisatööde maht tulla. Tellimusi oli nii palju, et kõiki ei saanud ettevõte vastu võtta. ?Ega see kuigi mugav ja kerge töö ole, sest vana ümber teha on alati raskem kui uut ehitada, pealegi võib veekahjustus veel palju hiljem paha teha,? selgitab ta. Auliku sõnul ei saa kiiruga tehtud tööle ka lõplikku garantiid anda. Näiteks Tervis oli vaja kähku töökorda saada ja nii mõnigi seal tehtud töö kannab ehitaja hinnangul kiirustamise pitserit.

Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp ütleb, et ehkki esialgsed purustused parkides on likvideeritud, on osa kahjustusi veel lume all ja ilmnevad kuu-paari pärast. Näiteks pole teada, mis on toimunud teede ja tänavatega, mõnes kohas võib olla aluspinnas ära uhutud.

ASi Kinnisavaraekspert Pärnu kontori juhataja Peeter Priski sõnul olid jaanuar-veebruar üllatavalt aktiivsed. Märgata oli spekulatiivse huvi suurenemist rannaäärsete majade vastu. ?Eks arvati, et märjaks saanud majade omanikud tahavad neid kiiresti ja odavalt ära müüa.? Telefonid hakkasid kinnisvarafirmades helisema veel enne, kui tormituul täielikult vaibuda jõudis. Kuid mingit hinnalangust tulnud ja ka märgunud maju esialgu müüki ei pandud, räägib Prisk.