Väljakutse monopolidele

Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, on telekommunikatsioonituru vabale konkurentsile avamiseks vajalike sammudega hilinenud ja tekitanud sellega õigusliku segaduse, mida endised monopolid kasutavad oma turuosa säilitamiseks ja suurendamiseks. Niiviisi võib lühidalt kokku võtta järelduse, milleni jõudis rahvusvaheline telekommunikatsioonikontsern Tele2 märtsi algul Euroopa Komisjonile esitatud analüüsis.

Tele2 avaldas aruande ?Väljakutse monopolidele ? kuidas edeneb elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriva raamistiku juurutamine? märtsi alguses. Uus elektroonilisi sideteenuseid reguleeriv raamistik hakkas ELi vanades liikmesriikides kehtima juulis 2003 ja uutes liikmesriikides mais 2004. Tele2 uuris uue reguleeriva raamistiku kasutuselevõtu mõju 24 liikmesriigis, kus Tele2 tegutseb.

Erinevate riikide puhul võib sarnase joonena märgata, et paljud telekommunikatsiooniturul esinevad probleemid tulevad asjaolust, et tavatelefoniteenuse pakkumiseks vajalikud juurdepääsuvõrgud kuuluvad jätkuvalt endistele riiklikele monopolidele. Need leiavad õiguslikke ja tehnilisi põhjusi turusegmentide avamise aeglustamiseks. See kehtib eelkõige tavatelefoniteenuse ja ADSLi osas.

Samasugusele puudujäägile viitab aruanne ka Eesti puhul. Alternatiivsetel teenuseosutajatel puudub juurdepääs Elion Ettevõtted ASi andmesidevõrgule ja võimalus osutada ADSL-teenust ning konkureerida andmesideteenuste turul. Samuti puudub igasugune konkurents telefoniteenuse kuumaksu osas.

Täna on mõningaid konkurentsiilminguid märgata ainult linnade tiheasustusega piirkondades, kus on olemas kaabeltelevisiooniettevõtted, kes tarbijaile interneti püsiühendust ja viimasel ajal ka telefoniteenust pakuvad.

Veel on Eesti probleem ainulaadne operaatori eelvaliku teenuse rakendamise viis, mis küll formaalselt annab tarbijale ühe lisavõimaluse teenuseosutaja valimiseks, kuid sisuliselt ei kanna see oma põhieesmärki ? konkurentsi soodustamist telefoniteenuste turul.

Probleem seisneb selles, et alternatiivsed teenuseosutajad ei saa Elionilt piisavalt andmeid operaatori eelvaliku teenuse kasutamise kohta. Tulemuseks on see, et teenus, mis mujal ELis tõi kaasa konkurentsi elavnemise ja hindade alanemise, ei avaldanud Eestis konkurentsile mingit mõju.

Tarbija suurim mure on siiski ilmselt seotud telefoniteenuse kuumaksuga, kus konkurentsi puudumisele viitab näiteks ka asjaolu, et kui mobiilikõnede minutihinnad Eestis konkurentsi survel aina alanevad, siis tavatelefoniteenuse kuumaks on ainult tõusnud ja puudub kindlus, et see tulevikus veelgi ei tõuse.

Samasuguses olukorras on paljud teisedki ELi riigid. Euroopa eratarbijad ja ettevõtted saaksid üksi tavatelefoni kuumaksu ausale konkurentsile täieliku avamise tõttu kokku hoida 2,5 miljardit eurot aastas. Nõustun Tele2 AB regulatsiooni- ja sidumisteenuste juhi Jan Tjernelliga, kelle hinnangul ei saa ?uute turusegmentide avamisega ootamist mingil viisil põhjendada ega vabandada?. Igasugune viivitus avaldab otseselt survet meie klientide rahakotile ja läheb vastuollu ELi konkurentsipõhimõtetega.

Operaatorite igati ausa konkurentsi tekitamiseks on vaja hästi toimivaid, riiklikke turgu reguleerivaid asutusi. Veelgi enam, Tele2 toob aruandes esile vajaduse liikmesriikides rakendatavate hinnakontrolli- ja kuluarvestusmudelite ühtlustamise järele. Samuti kutsub Tele2 Euroopa Komisjoni üles avaldama survet liikmesriikidele, et need analüüsiksid pidevalt turumuutusi ja rakendaksid operatiivselt meetmeid konkurentsi soodustamiseks.

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtlustatud ning konkurentsile avatud turu eelised on ilmselged: tarbijatele ja ettevõtetele hakatakse pakkuma teenuseid soodsamate hindadega, mis teevad need paremini kättesaadavaks.

Autor: Tarmo Osman