Lao kujundamise eesmärk peaks olema kulude vähendamine

Enne kavandamise alustamist on väga oluline selgeks teha põhimõtted, millest tuleks kogu protsessi käigus lähtuda. Tihti kipub ununema, milleks ladu üldse projekteeritakse ehk mis on lao otstarve.

Samuti on levinud arusaam laost kui lisaväärtuse loomiskohast, kus kaupade väärtus aina kasvab. Välja arvatud spekulatiivne hinnatõusule lootmine, on igasugune ladustamine kulu. Ideaalses maailmas ei oleks ühtegi ladu vaja, kõik kaubad liiguksid tootjalt otse tarbijale vahepeal kuskil seismata.

Lao otstarbeks on üldjuhul kaupade ajutine hoidmine tarneriskide maandamiseks ja transpordikulude kokkuhoidmiseks.

Finantseerimine ? kui see pole piisav või pole selge, kuidas finantseerimine lahendatakse, siis pole mõtet ka suurt vaeva näha muude tegevustega, kuna tavapärase tulemuse korral, kus raha lõpeb enne tehnoloogia ostmist, ei ole ka muudel kulutustel mingit otstarvet.

Asukoha valimine ? see kipub tihti jääma teisejärguliseks või siis üritatakse laost teha esindusobjekti, kuhu pole võimalik juurde pääseda. Juurdepääs laole ja manööverdamine on samuti kulu, mida esialgu tähelegi ei pane, samas on hiljem selles osas võimatu midagi muuta. Kuna parimad asukohad ladude jaoks on kas juba kinni või liiga kallid, tuleb eriti hoolikalt arvestada perspektiividega liikluskorralduses ja ümbruse arengus.

Ka krundi suurus peab olema piisav nii ehituse enda kui ka autode jaoks. Näiteid ladudest, kuhu isegi teoreetiliselt ei ole võimalik poolhaagisega veoautoga ligi pääseda, võib Eestist tuua päris mitmeid.

Lao põhilised osad on tehnoloogia, põrand ja ehituskonstruktsioonid. Kui alustada ehituskonstruktsioonidest ja üritada siis hoonesse suruda ka tehnoloogiat, on tulemuseks hoone, kus võib ükskõik mida teha, aga mitte kaupu ladustada.

Eestis ehitatavate ladude mahud ei saa kunagi nii suureks, et oleks võimalik kasutada ülikallist tipptehnoloogiat, seega saab läbi üsna keskmise tasemega, mis samas tagab ka lao universaalsuse ja kaupade muutumisel ei pea laos suurt midagi ümber tegema. Selleks peab lao põrand olema autode põhjaga samas tasapinnas, muust pinnast 1,25 meetrit kõrgemal, laadimiseks tuleb kasutada laadimissildu.

Lao vabakõrgus ehk kõrgus esimese objektini (ventilatsioon, valgustus jne) peab olema vähemalt 7 meetrit, Eesti oludes võib see olla ka 9 või 11 meetrit. Toimiva lao ladustamine põhineb kolmemeetrise vahega kaubaaluseriiulil ja lükandmastiga tõstukil.

Kindlasti ei tohi unustada, et laadimissillad on lao tehnoloogia osa, mitte ehituskonstruktsioon, mida võib paigutada suvalisse kohta. Eestis on levinud arusaam, et laadimissildade pealt peaks võimalikult palju kokku hoidma, kuid hiljem on nende vahetamine või lisamine hoopis kulukam.

Kogu lao tegevus toimub põrandal, seega on kvaliteetne põrand lao normaalse toimimise jaoks möödapääsmatu, kuid jällegi on levinud arusaam, et kui veidi betooni maha valada, peaks sellest piisama. Põrandale mõjuvad jõud on laos väga suured, samuti on koormused liikuvad, mis muudab põranda kvaliteedi veelgi tähtsamaks. Kuna kõik, mis laos asub ja toimub, on põrandal, pole hilisemas ekspluatatsioonis mõistlikku lahendust põranda remontimiseks. Ainuke võimalus on lao tegevus peatada, seest tühjaks teha ja ehitada täiesti uus põrand. See kulu on aga nii suur, et mõistlikum on uus ladu ehitada.

Ehituskonstruktsioonid on meie kliimas vajalikud, et kaitsta lao tehnoloogiat ja põrandat ilmastikumõjude eest, lao toimimise seisukohalt muu ei ole eriti oluline. Küll on oluline, et planeeritud tehnoloogia ära mahuks, ka valesse kohta paigaldatud kandepost või torustik võib algse idee ära nullida.q