Lao kujundamise eesmärk peaks olema kulude vähendamine

Enne kavandamise alustamist on väga oluline selgeks teha põhimõtted, millest tuleks kogu protsessi käigus lähtuda. Tihti kipub ununema, milleks ladu üldse projekteeritakse ehk mis on lao otstarve.

Samuti on levinud arusaam laost kui lisaväärtuse loomiskohast, kus kaupade väärtus aina kasvab. Välja arvatud spekulatiivne hinnatõusule lootmine, on igasugune ladustamine kulu. Ideaalses maailmas ei oleks ühtegi ladu vaja, kõik kaubad liiguksid tootjalt otse tarbijale vahepeal kuskil seismata.

Lao otstarbeks on üldjuhul kaupade ajutine hoidmine tarneriskide maandamiseks ja transpordikulude kokkuhoidmiseks.

Ladu peab suutma tagada kaupade võimalikult kiire ja efektiivse liikumise lattu sisse ja ka sealt välja. Kaubad, mis laos pikemat aega seisavad, on juba tõsine kulu, õnneks on see ka üldarusaadav, samas on tihti raske mõista, et kaubad, mis seisavad tehnoloogia või lao projekteerimisvigade tõttu kauem kui vaja, on samuti täiendav kulu.

Laoprojekti kavandamist alustades tasuks lähtuda ressursisäästliku logistika põhimõttest, et kauba igasugune liikumine on kulu ja mida keerulisem või suuremate takistustega see liikumine on, seda rohkem ressurssi ehk aega, raha, ruumi kulub ja seda väiksem on kogu protsessi efektiivsus. Uue lao kavandamisel peaks silme ees olema kogu aeg eesmärk kulusid vähendada. Üks suuremaid kuluallikaid laos on materjalikäsitlus, millel põhineb kogu lao tehnoloogia, samas on ka pikemas perspektiivis kokkuhoiu võimalused kõige suuremad.

Materjalikäsitlus ? kaupade füüsiline liigutamine ? on logistika osa, millega enamasti keegi eriti tegelda ei taha, kuna selle põhimõtted ja kasutatavad vahendid ei ole aastaid eriti muutunud, samuti ei ole näiteks infotehnoloogia areng materjalikäsitluses toonud kaasa suurt murrangut.

Materjalikäsitluse aluseks on moodul, mida tihti nimetatakse ka aluseks (nn euro- või FIN-alus). Tegemist on kindla mõõduga puidust või muust materjalist konstruktsiooniga, mille abil saab liigutada erinevaid kaupu.

Tänapäeval põhineb aluse mõõdul nii kogu laotehnoloogia kui ka näiteks veoautode siselaius, seega saab moodulil (alusel) olevaid kaupu probleemideta käsitleda suvalises laos.

Ei ole mingisuguses perspektiivis ka ette näha, et Euroopas kasutusel olevad moo­dulid (euroalus 1200×800 mm) peaksid mingisuguses perspektiivis muutuma, seega on õigesti kavandatud laud kasutatav väga pika aja jooksul. Ka erinevad laotehnoloogiad on kõik juba kasutusel või kasutusel olnud, mooduli liigutamiseks midagi kardinaalselt uut välja mõelda on väga raske, kõike on juba proovitud.

Laoprojekti kavandamisel on erinevusi tavapärasest projekteerimisest või kinnisvaraarendusest, kuna kõiges tuleb lähtuda laos toimuvast tegevusest.

Lao planeerimise peamised etapid:

Finantseerimine ? kui see pole piisav või pole selge, kuidas finantseerimine lahendatakse, siis pole mõtet ka suurt vaeva näha muude tegevustega, kuna tavapärase tulemuse korral, kus raha lõpeb enne tehnoloogia ostmist, ei ole ka muudel kulutustel mingit otstarvet.

Asukoha valimine ? see kipub tihti jääma teisejärguliseks või siis üritatakse laost teha esindusobjekti, kuhu pole võimalik juurde pääseda. Juurdepääs laole ja manööverdamine on samuti kulu, mida esialgu tähelegi ei pane, samas on hiljem selles osas võimatu midagi muuta. Kuna parimad asukohad ladude jaoks on kas juba kinni või liiga kallid, tuleb eriti hoolikalt arvestada perspektiividega liikluskorralduses ja ümbruse arengus.

Ka krundi suurus peab olema piisav nii ehituse enda kui ka autode jaoks. Näiteid ladudest, kuhu isegi teoreetiliselt ei ole võimalik poolhaagisega veoautoga ligi pääseda, võib Eestist tuua päris mitmeid.

Lao põhilised osad on tehnoloogia, põrand ja ehituskonstruktsioonid. Kui alustada ehituskonstruktsioonidest ja üritada siis hoonesse suruda ka tehnoloogiat, on tulemuseks hoone, kus võib ükskõik mida teha, aga mitte kaupu ladustada.

Eestis ehitatavate ladude mahud ei saa kunagi nii suureks, et oleks võimalik kasutada ülikallist tipptehnoloogiat, seega saab läbi üsna keskmise tasemega, mis samas tagab ka lao universaalsuse ja kaupade muutumisel ei pea laos suurt midagi ümber tegema. Selleks peab lao põrand olema autode põhjaga samas tasapinnas, muust pinnast 1,25 meetrit kõrgemal, laadimiseks tuleb kasutada laadimissildu.

Lao vabakõrgus ehk kõrgus esimese objektini (ventilatsioon, valgustus jne) peab olema vähemalt 7 meetrit, Eesti oludes võib see olla ka 9 või 11 meetrit. Toimiva lao ladustamine põhineb kolmemeetrise vahega kaubaaluseriiulil ja lükandmastiga tõstukil.

Kindlasti ei tohi unustada, et laadimissillad on lao tehnoloogia osa, mitte ehituskonstruktsioon, mida võib paigutada suvalisse kohta. Eestis on levinud arusaam, et laadimissildade pealt peaks võimalikult palju kokku hoidma, kuid hiljem on nende vahetamine või lisamine hoopis kulukam.

Kogu lao tegevus toimub põrandal, seega on kvaliteetne põrand lao normaalse toimimise jaoks möödapääsmatu, kuid jällegi on levinud arusaam, et kui veidi betooni maha valada, peaks sellest piisama. Põrandale mõjuvad jõud on laos väga suured, samuti on koormused liikuvad, mis muudab põranda kvaliteedi veelgi tähtsamaks. Kuna kõik, mis laos asub ja toimub, on põrandal, pole hilisemas ekspluatatsioonis mõistlikku lahendust põranda remontimiseks. Ainuke võimalus on lao tegevus peatada, seest tühjaks teha ja ehitada täiesti uus põrand. See kulu on aga nii suur, et mõistlikum on uus ladu ehitada.

Ehituskonstruktsioonid on meie kliimas vajalikud, et kaitsta lao tehnoloogiat ja põrandat ilmastikumõjude eest, lao toimimise seisukohalt muu ei ole eriti oluline. Küll on oluline, et planeeritud tehnoloogia ära mahuks, ka valesse kohta paigaldatud kandepost või torustik võib algse idee ära nullida.q