Palga kasvu pidurdasid väikeettevõtted

Hansapanga analüütik Maris Lauri põhjendaski väiksemate ettevõtete palga kasvu pidurdumist 2004. aastal sellega, et väikestel ettevõtetel oli varem palgakasv liiga kiire.

?Nagu statistikaameti numbritest ka selgub, on eelnevatel aastatel väiksemates ettevõtetes palgatõus olnud keskmisest kiirem,? märkis Lauri. Tema sõnul on palgaerinevused eelnevatel aastatel vähenenud. ?Ilmselt oli väiksematel ettevõtetel palga kasv ka mõningail juhtudel liialt kiire võrreldes nende käibe ja kasumlikkuse kasvuga,? kommenteeris Lauri.

Tema sõnul on viimasel aastal suhteliselt rohkesti loodud uusi ettevõtteid, mis on algselt väikesed. Edu korral suurenevad sellised ettevõtted kiiresti ning satuvad juba keskmike ja suurte hulka, siis saab ka palka tõsta, palgatõus kipub käima tegelikest majandustulemustest pisut hiljem.

Õmblusfirma Lenne OÜ juhi Urmas Leemani sõnul nende firmal hindade tõusuks eriti ruumi pole. ?Ausalt öeldes meie tööstusharu ei konkureeri siinsete tootjatega, vaid pigem globaalsel turul,? rääkis ta. ?Seal domineerib Hiina oma hindadega.?

Samas on aga just pärast Euroopa Liitu tekkinud surve palgatõusuks teravnenud. Seda mitte õmblejate osas, küll aga on raske leida näiteks transporditööliseid. ?Need tassivad kusagil juba Soome ehituse peal seguämbreid,? rääkis Leeman. ?Aga, noh, midagi väga hullu ka ei ole.?

Palgasurvest räägib ka kaupluste, kaubanduskeskuste, bensiinijaamade, ilusalongide ja kontorisisustuse tootja OÜ Reinhold juht Heiki Tamboom. Tema sõnul on surve just ehitussektorist, kus praegu pakutakse head palka ning mitmed head töömehed on sinna ka ära läinud.

Palga maksmine käibki tema sõnul inimese järgi. ?Kui on hea töötaja, siis nõuab ka palju,? sõnas Tamboom.

Valdkonniti tõusis keskmine brutotunnipalk võrreldes 2003. aastaga kõige rohkem metsamajanduse tegevusalal, üle viiendiku, ning langes kõige enam kalapüügi tegevusalal (7,9%). Kõige suuremad palgad on endiselt finantssektoris, kus keskmine kuupalk läheneb 15 000 krooni piirile.