Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suvilasse külmakindlad valveseadmed
OÜ Telealarm juhataja Tõnu Kutsar soovitab kütmata ja järelevalveta maja häiresüsteemis vältida suhteliselt palju valehäireid andvate mahuandurite kasutamist, nende asemel tuleks paigaldada andurid kõikidele ustele ja akendele. Kaaluda tuleks ka majja tulekahjuandurite lisamist.
Kutsar rõhutab, et suur osa Eesti turul pakutavatest seadmetest ei ole arvestatud tööks temperatuuridel, mida meie talve jooksul võib ette tulla. Enamik neist on arvestatud vaid kuni ?10 kraadisele külmale, sobivad oleksid aga kuni ?30 kraadises külmas töötavad seadmed.
Kutsar peab väga tõenäoliseks, et paigaldaja pakub kliendi tähelepanujuhtimiseta välja just Eesti kliimasse sobimatud seadmed.
Lisaks talvekülmale vastupidavatele seadmetele tuleks suvilas arvestada ka võimalike pikemaajaliste elektrikatkestustega, paigaldades häiresüsteemi rohkem varuakusid kui tavaliselt. Tavaline aku peab vastu 8?20 tundi, pika elektrikatkestuse üleelamiseks tuleks arvestada, et akud peaksid vastu kolm päeva.
Suurel osal häireseadmetest on lisavõimalusena oskus teatada ka varuaku seisukorrast ning voolukatkestusest. Sellise info edastamise sisselülitamise kohta tuleks häiresüsteemi paigaldajalt kindluse mõttes samuti eraldi üle küsida.
Tõnu Kutsari hinnangul lähevad külmataluva häiresüsteemi seadmed ja paigaldamine väiksemale kahe ukse ja kuue aknaga majale maksma 12 000 kuni 14 000 krooni. Selle hinna sisse mahub ka GSM-modem, mis teatab sissetungist või süsteemi rikkest lühisõnumiga mobiiltelefonile.
Sama süsteemi saab soovi korral seada häiret edastama ka turvafirma valvekeskusesse. See toob endaga kaasa täiendavad kulud kuutasu näol ning võib sagedaste valehäirete korral veelgi majaomaniku raha kulutada. Sageli piisab täiesti teatest omanikule, kes saab ise otsustada, kas võtta ühendust naabritega, teatada politseisse või ise kohale sõita.
Kui üle kümne tuhande kroonine investeering häireseadmetesse majaomanikule üle jõu käib, tasub kaaluda mõne lihtsama sissetungijaid peletava võtte kasutamist. Kasu võib olla tuppa põlema jäetud säästupirnist, mille sisse-väljalülitamiseks sobib lihtne aegrelee.
Läheduses elavate naabritega tuleks kokku leppida, kellele kahtlasest liikumisest maja ümbruses teatada.
Autor: Andres Palm