Gaasitõstukid ? diiseltõstuki asemel säästlikum lahendus?

Artikkel

- Uudised
- Fred Märtsoo
- 25. oktoober 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gaasitõstukid ? diiseltõstuki asemel säästlikum lahendus?
Üheks näiteks on kindlasti järsult suurenenud nõudlus autode gaasisüsteemide järele, kuna mootorigaasile rakendatavad maksud on madalamad kui bensiini või diisli puhul. Gaasitarnijad on väitnud, et mootorigaas hakkab kogu aeg olema poole odavam diiselkütusest.
Tõstukite maailmas ei ole gaasi kasutamine mingi uudis, vedelgaasiga töötavad tõstukid on olnud kasutusel aastakümneid ja on ka praegu väga levinud. Eestis on gaasitõstukite ajalugu üle 10 aasta pikk, algusaegadel oli probleemiks vajalike balloonide ja gaasisegu puudumine. Tänaseks on nii Eestis kui ka mujal Baltikumis gaasitõstuk üsna tavaline, kuigi leiab ka gaasitõstukeid kartvaid või mitte hindavaid inimesi.
Mootorigaas on naftatöötlemise produkt, mille peamiseks koostisosaks propaan. Kuigi nafta hind avaldab ka sellele tootele mõju, on see märksa vähem tuntav oluliselt madalama maksustamise tõttu. Madalamad maksud tulenevad eripärast, et gaasi põletamine on palju puhtam, peamiseks põlemissaaduseks on veeaur. Gaasitõstukite puhul on tegemist kõige tavalisemate ekspedeerimis- ehk vastukaalutõstukitega, samaväärsetest diiseltõstukitest erinevad need ainult jõuallika poolest.
Gaasitõstukite jõuallikaks on tavaline ottomootor, mida eristab bensiinimootoritest toitesüsteem ja kütusepaagi ning -pumba puudumine. Tõstukite puhul kasutatakse erinevalt autodest kütusena ainult gaasi.
Toitesüsteemi moodustavad vahetatav gaasiballoon või statsionaarne tangitav balloon, aurusti, karburaator, ohutusklapid ja neid ühendavad voolikud. Et süsteem on lihtne, ei tekita see kvaliteetse gaasi kasutamisel peaaegu kunagi probleeme. Samas vajavad seadmed regulaarset hooldust ning aurusti ja karburaatori membraanid ja kummist detailid regulaarset vahetamist.
Gaasitõstukid on olemas pea kõigil tõstukitootjail, suuremaks probleemiks on Eesti oludes tootjate esindajate soovimatus või oskamatus gaasitõstukeid ja eriti toitesüsteeme hooldada või remontida.q
Reola Gaas ASi müügi- ja turundusjuht Rainer Puusepp ei oska gaasi hinna muutuste kohta järgmistel aastatel midagi ennustada, ilmselt kallineb gaas nafta hinnaga samas taktis. ?Kuna hind on hetkel suhteliselt kõrgel, on oodata lähemal ajal väikest stabiliseerumist ja langust,? lisab Puusepp.
Gaasi hind moodustub maailmaturuhinnast, raudteetasudest, USA dollari kursist ja riigimaksudest.
Gaasitõstuk sobib, kui on vaja traditsioonilist vastukaalutõstukit. Suure efekti annab kasutamine, kui on vaja sõita nii välis-kui ka sisetingimustes, samuti siseruumides mitme vahetusega töötades.
Erinevalt elektritõstukist võib gaasitõstuk töötada ka 24 tundi, 7 päeva nädalas, gaasi lõppemisel on vaja vahetada ainult balloon ja töö võib kohe jätkuda.
Traditsioonilised kasutajad on joogi-, mööbli-, puidu- ja pakenditööstused.
Hetkel kuum