Gaasitõstukite jõuallikaks on tavaline ottomootor, mida eristab bensiinimootoritest toitesüsteem ja kütusepaagi ning -pumba puudumine. Tõstukite puhul kasutatakse erinevalt autodest kütusena ainult gaasi.
Toitesüsteemi moodustavad vahetatav gaasiballoon või statsionaarne tangitav balloon, aurusti, karburaator, ohutusklapid ja neid ühendavad voolikud. Et süsteem on lihtne, ei tekita see kvaliteetse gaasi kasutamisel peaaegu kunagi probleeme. Samas vajavad seadmed regulaarset hooldust ning aurusti ja karburaatori membraanid ja kummist detailid regulaarset vahetamist.
Gaasitõstukid on olemas pea kõigil tõstukitootjail, suuremaks probleemiks on Eesti oludes tootjate esindajate soovimatus või oskamatus gaasitõstukeid ja eriti toitesüsteeme hooldada või remontida.q
Reola Gaas ASi müügi- ja turundusjuht Rainer Puusepp ei oska gaasi hinna muutuste kohta järgmistel aastatel midagi ennustada, ilmselt kallineb gaas nafta hinnaga samas taktis. ?Kuna hind on hetkel suhteliselt kõrgel, on oodata lähemal ajal väikest stabiliseerumist ja langust,? lisab Puusepp.
Gaasi hind moodustub maailmaturuhinnast, raudteetasudest, USA dollari kursist ja riigimaksudest.
Gaasitõstuk sobib, kui on vaja traditsioonilist vastukaalutõstukit. Suure efekti annab kasutamine, kui on vaja sõita nii välis-kui ka sisetingimustes, samuti siseruumides mitme vahetusega töötades.
Erinevalt elektritõstukist võib gaasitõstuk töötada ka 24 tundi, 7 päeva nädalas, gaasi lõppemisel on vaja vahetada ainult balloon ja töö võib kohe jätkuda.
Traditsioonilised kasutajad on joogi-, mööbli-, puidu- ja pakenditööstused.