Servamata laudadest lagi annab vannitoale kodususe

Miks just selline valik? Puitlagi tundus olevat kõige hubasem sellisesse sajanditagusesse majja, ka ei tekita puit kõledat tunnet, nagu kohtab paljudes kaasaegsetes, kuid steriilsetes vannitubades, kust tahaks võimalikult kiiresti pärast ihuvajaduste rahuldamist minema.

Puitlaega vannitoas tunned end mõnusalt, nii nagu oma kodus peadki end tundma ? kõlas pere ühine otsus.

Kõigepealt tuli lauad välja valida: mida kõveram ja okslikum, seda huvitavam. Edasi tuli toimetada need õuest pööningule tahenema-kuivama (varakevadel tööga alustades olid väljas veel miinuskraadid ning lumi maas).

Järgmise tööna oli tarvis lauad kuivanud kooreribadest puhastada, seejärel näha jäävad lauapinnad käsitsi P60-jämeduse liivapaberiga üle käia. Käsitsi seepärast, et puit liiga lihvitud ei saaks ning üraskite aetud käigud ning puidu struktuur ikka näha jääks.

Järeltöötlus järgnes P180-jämeduse liivapaberiga ning seejärel tõmmati laudade lihvitud pinnad märja lapiga üle ? see toob lahtised kiud esile. Ning veel kord P180 viimistlus.

Edasi järgnes juba immutus: alumised lauad linaõli, pealmised tõrvaõliga ? hoiab ära seened ja mädaniku ning jätab laua naturaalseks.

Kui lauad töödeldud, polnudki muud, kui nad lakke paigaldada. Ning kuigi tollistest laudadest lagi kujuneb raskeks, tundus lihtsam ja mõistlikum pikad korralikud puidukruvid osta kui täiendavat raha maksta, et lauad kusagil paksusmasinast läbi lükata.

Tulemus jätab igal juhul hea mulje ning selline lahendus hoidis kokku ka hulga kroone: peale iseenda töö ja aja kulus raha vaid liivapaberile, elektrile ning lina- ja tõrvaõlile.

Autor: Kaarel Aluoja