Eesti Energia juht Gunnar Okk lahkub börsifirmasse

Eesti Energia nõukogu liige, rahvaliitlane Janno Reiljan sõnas, et Oki lahkumisest teatas telefonitsi nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, börsifirma nimi pole talle teada.

?31. oktoobril volitati nõukogu esimeest pidama läbirääkimisi lepingute pikendamiseks aastaks ja mõtlemisaeg oli kõigil juhatuse liikmetel. Minu isiklikud kaalutlused lahkumisotsuse tegemisel on minu senise töökäigu pikkus, parim hetk uuele juhile teatepulga üleandmiseks ja minu edasised plaanid, millest räägin lähemalt tuleva kuu alguses,? kommenteeris Gunnar Okk.

Suured naftatootjad ning -müüjad, kelle hulka kuuluvad nii Statoil, Teboil, Neste kui ka Nynas Group, ei soostunud eile teemat kommenteerima ning põhjendasid vaikimist firma poliitikaga. Soome ja Leedu suured energiaettevõtted, nagu Fortum, Hämen Sähkö, Lietuvos Energija ja Kauno Energija, ei olnud Reiljani väljaöeldud pakkumisest Okile midagi kuulnud.

Eile pidi Eesti Energia nõukogu kinnitama Gunnar Oki järgnevaks aastaks juhatuse esimehe kohale. Nõukogus olid viimasel ajal tugevad lahkhelid nii ametiaja pikkuse kui ka majandusminister Edgar Savisaare soovitava konkursi osas. Osa nõukogu liikmeid soovis ametiajaks kolme aastat ja konkurssi mitte teha.

Nõukogu liige Janno Reiljan ütles eile, et tal on tuline kahju, et Okk otsustas juhikohast loobuda, ehkki olukord ise tingis selle. ?See viimane kuu ei olnud kõige soodsam Oki suhtes, kes ise käitus nagu härrasmees,? rääkis Reiljan. Tema sõnul ei käinud viimasel kuul Oki volituste pikendamise asjus mitte ainult läbirääkimised, vaid esines ka inetuid poliitilisi süüdistusi.

Reformierakondlasest nõukogu liige Meelis Atonen sõnas samuti, et Oki lahkumine oli oodatav, sest omanik tegi talle kui juhile ülekohut.

?Minul oli see hirm, et Okk võib lahkuda, viimane kuu aega, kui Savisaar andis teada, et tuleb juhi kohale konkurss teha,? rääkis Atonen. Sealt tema sõnul ka kiire tööpakkumine. ?Kui omanik käitub ettearvamatult ja suhtub juhti pehmelt öeldes ülekohtuselt, on see aimatav,? lisas Atonen.

Oki asemel asub aastaks energeetikafirmat juhtima senine finantsdirektor Sandor Liive, kellega nõukogu Atoneni sõnul eile lepingu tegi.

Gunnar Okk siirdub mujale tööle pärast 30. novembrit, kui lõpeb tema kolmeaastane ametiaeg. Eesti Energia juhatuse esimees oli ta alates 1998. aastast.

Oki viimase, 31. märtsil lõppenud majandusaasta tasu koos preemiaga oli ligi 1,8 miljonit krooni, millest töötasu oli ligi 1,33 miljonit krooni. Lahkumise puhul saab ta kehtiva lepingu järgi hüvitise kuue kuupalga ulatuses.

Oma eilses avalduses sõnas Okk, et aeg Eesti Energias juhatuse esimehena töötades on olnud kõige huvitavam ja tähtsam tema elus. Eesti Energias on tema sõnul ligi kaheksa aasta jooksul, kui ta on ettevõtet juhtinud, saavutatud väga häid tulemusi ja see on suurepärases majanduslikus seisus. ?Narvas kasutatakse maailmas ainulaadset uut ja puhtamat tehnoloogiat põlevkivist elektri tootmiseks, rajatakse merekaabliühendust Soomega, jätkuvad suurinvesteeringud teeninduskvaliteedi parandamisse ja aegunud tehnoloogia väljavahetamisse,? loetles Okk. Eesti Energia on saanud Kesk- ja Ida-Euroopa energiaettevõtete seas kõrgeima rahvusvahelise krediidireitingu.

Pärast seda, kui Gunnar oli informeerinud nõukogu esimeest. Märke sellest oli siiski mõned päevad varem tunda.

Mõistsin seda, Gunnar tegi targa otsuse.

Nõukogu esimees tegi ettepaneku asuda juhatuse esimehe kohale eile pärastlõunal, aga olin sellise asjade käiguga juba varem arvestanud.

Eesti Energia käekäik on endiselt kindel.

Tegu on Gunnari isikliku otsusega.

Teen 22. novembril nõukogule ettepaneku nimetada senine Eesti Energia juhtimisarvestuse osakonna juhataja Margus Kaasik juhatuse liikmeks ja finantsdirektoriks.

Eile. (teisipäeval ? toim.)

Ei mingeid tundeid. Kui minister hakkab ministeeriumi juhtima tunnete järgi, siis see midagi head kaasa ei too.

Jah, olin arvestanud.

Usun, et võimaldab kiiremini edasi liikuda mõningate probleemide lahendamisel. Ei taha teha Okile etteheiteid, kuid näiteks taastuvenergeetika arendamisel liiguti edasi vähisammul.

Usun, et igal juhil saab kunagi villand. Seitse aastat on küllalt pikk aeg, et soovida uusi väljakutseid.

Vastavalt seitse aastat tagasi sõlmitud ja hiljem pikendatud töölepingule.

Seda otsustab nõukogu novembri jooksul.

BNSist lugesin, arvan, et umbes sel ajal, kui teade välja tuli.

Noh, jah (naerab), mis nüüd sõbrad, aga me saame väga hästi läbi küll, see on tõsi.

Põgusalt on sellest juttu olnud, kui seda konkursijuttu siin aeti. See konkursijutt on hästi naljakas asi, mina ei saa siiamaani aru, et miks on vaja teha konkurssi, kui juhatuse tööga ollakse rahul.

Tasuks olla aus ja öelda, et me teeme konkursi ja me tahame uued inimesed võtta. Aga sellist naljakat konkurssi teha, ma ei kujuta ette, et ma teeks meie grupis mõne ettevõtte juhatuse esimehele lihtsalt nii öelda püsti-pikali konkursi, et teda natuke distsiplineerida.

See on hästi läbimõtlemata käik ja sellega varjatakse lihtsalt argust öelda mehele, et me tahame uut inimest saada. Ja igasugune muu jutt, et me ikka vaatame ja kontrollime ja see on riigiettevõte ? see on jama. See on lihtsalt argus, mitte selge silmavaade.

Kindlasti ta ei solvunud, absoluutselt mitte. Aga ta sai selgelt aru. Mina arvan nii. Ma räägin tema eest praegu, ma ei ole temaga seda kooskõlastanud, aga see on selgelt näha igale juhile, et tema asemel võetakse uus inimene ja see konkurss on lihtsalt tsirkus, mis varjab inimeste argust.

(Lõikab sõnad suust.) Ei, sellest ma ei räägi.

(Naerab.)...No ei räägi sellest.

Ei võtaks, kindlasti mitte.

Hansapanga endise juhi Indrek Neivelti sõnul oli Gunnar Okil Eesti Energiat väga raske juhtida, sest poliitiline surve ja manipuleerimine oli seal väga suur.

?Ma ei ole Gunnariga praegu rääkinud, ei ole ise Eestis, aga olen kuulnud, et ta lahkus ametist,? sõnas Neivelt. Ta väljendas oma suhtumist Oki ümber toimunusse sõnadega, et ega see normaalne pole, kui aktsionärid ütlevad ühtemoodi ja nõukogu teistmoodi. ?Ei olnud lihtne elu seal Okil,? sõnas Neivelt. Tema sõnul on see koht, kus kogu hingega tööd tehes võib vastu saada vaid mõnitusi. Tegu on politiseeritud kohaga, kus odava populaarsuse saavutamiseks võib rääkida elektri hinnast, juhi kõrgest palgast ? ja ongi taas rahva emotsioonidega mängitud, sõnas Neivelt. Ta lisas, et tema ei kaaluks Eesti Energia juhi kohta, kui pakutaks.