Ostutuuril Tallinna poodides

Kohtun oma ostuproffidega Tallinna Kaubamaja infoleti juures ning sealt asume teele selle suure hoone avarustesse. Stendid ja riiulid ümbritsevad meid ning kõrgetel seintel sirendavad firmamärgid. Kaubanduskeskuseid on tihti võrreldud tarbimisühiskonna kirikutega, kuid see ei tundu küll õige ? kirikud on reeglina palju väiksemad ja ühel korrusel.

Kaiale mõjub rõivaotsing rusuvalt. Kaia seekordseks ostuplaaniks on muretseda tagasihoidlik kostüüm järgmisel nädalal toimuvaks kohtumiseks Jaapani äripartneritega, keda ta kunagi näinud ei ole. Kogu outlook?i plaan põhineb meie üldisel ettekujutusel Jaapani ärimeestest: tagasihoidlik ja soliidne, aga mitte kuiv. Jaapanlastele võivad meeldida ka värvilised riided, aga kuna TTÜ on suhteliselt konservatiivne, siis seekord tuleb valik tagasihoidlik ning väljapeetud.

?See kõik on nii piinarikas siin,? ütleb Kaia, kes ei mäleta, millal ta viimati niiviisi oppamas käis. ?Kõik riided peaksid ikka olema universaalsed. Meelelahutuseks ei oppa ma kunagi. See on pigem stressi tekitav tegevus, mitte meelelahutus.?

Kaubamajas ei saa endale korraga valida kingi ja seelikut. Esmalt ostad rõivad ja siis saad minna kingaosakonda proovima. No saab ka nii: kui plaan on osta tumedaid toone, siis midagi ikka sobib.

?Siin majas ei ole ju seelikut! Oodake siin!? ütleb ta ja kaob kabiinist välja järgmise virna asjade kohale vedamiseks. Kaia lemmikbränd on Ivo Nikkolo, aga ta kannab palju ka muud, reeglina casual?i ? Helly Hansen, H&M jms.

Välisriikidest meeldib Kaiale enim ?opata Viinis, sest see on kuidagi positiivne linn. Helsingi meeldib ka, kuna on nii lähedal ja põhjamaisele maitsele orienteeritud. Eestis ei saa korralikult ostelda, vaevu saab hädavajaduse kaetud.

?Arvan, et ületarbimine on tegelikult halb. Heaoluühiskonnas on igasugune tarbimine sisuliselt ületarbimine,? nendib ta.

Cinzia eelistab suurlinnade äritänavaid. Cinzia otsustab kohe, et ta ostab täna asju ainult oma alla aasta vanusele lapsele. Laps ise on meie osturetke ajal kodus. ?Lapsega ei saa ju ?opata, ta ei püsi pudeliski paigal.? Endale Cinzia reeglina üldse Eestist asju ei osta. Võimalusel veedab ta aega ostutänavatel praktiliselt iga kord, kui välismaal viibib.

??oppamisega on nii, et alati on midagi vaja, alati on nii, et mingit asja ei ole. Tüüpiline naiste värk, eks??

Miks on hea just välismaal ostureisi teha? Kas meil ei ole piisavalt suur valik või ei ole just neid brände, mis vaja? ?No vaata, kui ma ?oppan siin, kaubamajas, ja kõik teised ?oppavad ka siin, siis... no saad ju aru.? Cinzia leiab, et oluline on, et välismaal on teised asjad. Muidugi on välismaal ka valik suurem, aga just see, et sa ei pea sarnanema kõigi teiste naisterahvastega linnas, on oluline.

?Parimad Euroopa linnad riiete ostmiseks on Madrid, Berliin ja Vilnius, mis on mu lemmik. Helsingis ma eriti ei käi. Mulle meeldivad suurlinnade äritänavad. Hispaanias on need väga head.?

Cinzia ?oppab reisidel reeglina üksi. Ainult Vilniuses teeb ta seda koos seal elavate sõpradega. Eestis ei ole kahjuks kusagil mujal ostelda kui Tallinna Kaubamajas ja Stockmannis. Viru tänav? Seda ei anna isegi Riiaga võrrelda, Vilniusest rääkimata. ?Kes ei ole viimasel ajal Vilniuses käinud, see peaks kindlasti minema ? seda linna ei tunne enam äragi. Väga palju on muutunud viimasel ajal, eriti just ?oppaja jaoks. Ikka juba nagu suurlinn,? soovitab ta.

Katrin leiab lahedaid asju juhuslikult. Katrin püüab leida kaubamajast midagi selga Euroopa Advokaatide Assotsiatsiooni aastakoosolekule, kuhu ta koos oma mehega nädalavahetusel suundub. Sündmus toimub Reykjavkkis Islandil. ?Õhtul on igasugu gala-dinner?id, midagi viisakat peaks seljas olema,? arvab Katrin.

?Eestis on nii, et kui ma tean, mida tahan, siis kunagi ei leia,? kirub ka Katrin kohalikke ostuvõimalusi. ?Avon esitles Estonias oma uut parfüümi. Selle lõhna nimi on Extraordinary ja üheks aroomikomponendiks on okolaad. Ma tahtsin saada selle juurde pruuni väikest kleidikest. Muidugi ma ei leidnud sellist, ehkki kulutasin otsimisele kaks õhtut ja ühe laupäeva veel lisaks. Lahedaid asju leiad ikka kogemata, aga see vist muidugi oleneb tujust ka.?

Katrini kirkaimad ostumäletused on Ameerikast, kus ta reisis nädal aega Las Vegases ja siis nädala New Yorgis. Pärast tuli mitu kohvrit ostetud kauba tarbeks juurde muretseda. Pikim ostupäev Suureks Õunaks kutsutavas linnas kestis kuus tundi. ?Mu mees oli juba täiesti kurnatud. Ainult istus igas poes maha ja noogutas iga asja kohta, mida ma talle näitasin, et väga hea, osta ära. Ma ostsin pool kohvrit asju isegi oma tütrele, keda mul tol ajal veel ei olnud. Mõtlesin, et kui mul ei tule tütart, siis mõnel sõbrannal ikka tuleb.? Las Vegases on Katrini sõnul ?oppaja paradiisiks äärelinnades asuvad ülisoodsad vabrikupoed, kust saab osta Calvin Kleini, Tommy Hilfigeri, Ralph Laureni jt. ?Nike ketsid eelmisest hooajast sain näiteks 10 dollariga,? meenutab Katrin.

Naisel peab olema kolm kallist asja. Rõivad ostetud, liigume edasi kingaosakonda. Osturõõmu siin juurde ei tule. Katrin ja Kaia leiavad nagu ühest suust, et siin ?oppamine on häda ja viletsus. Välismaal on ikka hoopis teine feeling.

?Ma vihkan kottide ostmist,? kurdab Katrin. Naised leiavad, et kõige parem on ?opata üksi. Parimad asjad ilmuvad su ette alati siis, kui liigud suvaliselt ringi, näiteks oled lõuna ajal teel Toidumaailma. Seda trajektoori huvitavate asjade leidmiseks soovitab ka Cinzia.

Cinzia on ühes asjas väga enesekindel: ?Naisel peavad kolm asja olema kallid, ülejäänu on so-so. Kolm K-d: kell, kingad ja kott. Neid kõiki asju müüakse siin osakonnas, aga osta ei ole siit midagi. Kottidest on moes sisuliselt kõik, peamiselt siiski kirjud märsid,? õpetab ta.

Katrin nii ei arva. ?Ma tüdinen asjadest jube kiiresti, seepärast ei taha omale nii kalleid asju. Närb tunne on kallist asja ära visata, kui ära tüütab. Tekib nagu kohustus pidevalt käia oma Louis Vuittoni käekotiga.?

Kui asjad ära tüütavad, viivad naised oma rõivad kaltsukasse. ?Õige mõtlemine on osta kaltsukatest ja ka ise viia sinna. Mina viin alati oma vanad asjad kaltsukatesse, kui need on veel vähegi korralikud. Just Emmasse,? ütleb Kaia. ­Sinnasamasse viib oma asjad ka Cinzia. Sealt siiski endale uusi riideid ei osteta, ehkki sääst­mine ideena kõigile meeldib.