Töölepingulised ülesanded tuleb eristada juhatuse liikme ülesannetest

Juhatuse liikmega ei saa sõlmida töölepingut tema juhtimisfunktsioonide täitmiseks, sest tegemist ei ole töö-, vaid võlaõigusliku suhtega.

Töötaja asus tööle osaühingusse finantsdirektorina tänavu mais. Temaga sõlmiti määramata ajaks tööleping neljakuulise katseajaga. Juulis teatas tööandja avaldajale, et lõpetab temaga töölepingu 10. augus­tist töölepingu seaduse paragrahv 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavatele tulemuste tõttu.

Talle maksti välja lõpp­arvena palk ja puhkusehüvitis.

Avaldaja kinnitas, et oli äriregistrisse kantud kui juhatuse liige, kuid leidis, et tööd juhatuse liikmena ei saa samastada finantsdirektori tööga. Töö­lepingus lepiti kokku kõikides lepingu kohustuslikes tingimustes; talle maksti palka, leping lõpetati töölepingu seaduses sätestatud alusel, seega käsitles ka tööandja ise kuni selle lõpetamiseni lepingut kui töölepingut. Juhatuse liikme kohalt kutsuti ta tagasi 5. augustil.

Töötaja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja selle lõpetamine oli ebaseaduslik. Avaldaja oli seisukohal, et katseaja tulemused ei saanud olla ebarahuldavad. Töötajale jääb arusaamatuks, millistel alustel on tööandja hinnanud teda tööga mittetoimetulevaks; ühtegi põhjendust talle esitatud ei ole.

Ta palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks; lugeda ta omal soovil lahkunuks ja mõista välja kuue keskmise kuupalga suurune hüvitis, kuna tööle ennistamisest ta loobub.

Vastustaja avaldaja nõudeid ei tunnista. Ta selgitab, et ­ainuosaniku otsusega nimetati avaldaja juhatuse liikmeks. Poolte vahel sõlmiti leping, mille kohaselt kohaldati talle katseaega kuni 10. septembrini. Et avaldaja ei täitnud nõuete kohaselt juhatuse liikme kohustusi, teatati talle lepingu ülesütlemisest 10. augustil juhatuse liikme poolt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

Lepingu alusel kohustus avaldaja täitma finantsdirektori ülesandeid. Äriseadustiku kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, sh korraldab osaühingu raamatupidamist. Seega pidi juhatuse liige täitma vaid äriühingu juhatuse liikme seadusest ning kaubanduslikust tavast tulenevaid kohustusi:

finantsalane juhtimine ja raamatupidamise korraldamine.

Pooltevahelisest lepingust ei tulene, et juhatuse liige oleks pidanud täitma muid kui osaühingu juhatuse liikme tavapäraseid kohustusi. Lepingus sätestatud tasu oli juhatuse liikmele ette nähtud finantsjuhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest.

Töölepingu seadust ei kohaldata osaühingu juhatuse liikme ja osaühingu vahelistele suhetele. Et töövaidluskomisjon lahendab vaid töölepingulisest suhtest tulenevaid nõudeid, palus ta menetluse lõpetada.

Töövaidluskomisjon leidis, et menetlus antud vaidluses kuulub lõpetamisele. Komisjon tuvastas, et avaldaja oli OÜ juhatuse liige. 11. mail allkirjastasid pooled lepingu, mis selles fikseeritud kokkulepete järgi on iseloomulik töölepingulisele suhtele, kuid avaldaja tegelik töö oli äriseadustikust tulenev juhatuse liikme tegevus ? äriühingu esindamine ja juhtimine, sh raamatupidamise korraldamine ja planeerimine, mida oma tööks kinnitas ka avaldaja komisjoni istungil.

Komisjon, viidates riigikohtu lahendile, leidis, et juriidiline isik ja selle juhatuse liige võivad tema kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida ka töölepingu seaduse sätete kohaldamises. Need sätted pole ainuomased töölepingule ega vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Seega ei näita veel poolte vahel lepingu sõlmimine töö­lepingulise suhte olemasolu.

Seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, kuid neid peab olema võimalik eristada äriühingu juhatuse liikme tööfunktsioonidest. See tähendab, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist.

Avaldaja ei tõendanud komisjonile, milles seisnes erinevus juhatuse liikme ja väidetava töölepingu alusel finantsdirektori ülesannete vahel. Töövaidluskomisjon tuvastas, et töötaja täitis juhatuse liikmena tüüpilisi juhatuse liikme ülesandeid, juhtides Eestis selle igapäevast tegevust. Töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi (juhatuse) suhetele juriidilise isikuga (OÜga).

Töövaidluskomisjon jõudis järeldusele, et poolte vahel ei olnud töölepingulised suhted töölepinguseaduse tähenduses ja mõttes; poolte vahel kehtis võlaõiguslik suhe.

Töövaidluskomisjon lahendab töötaja ja tööandja vahelisi lahkarvamusi, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.

Komisjon lõpetas asjas menetluse, kuivõrd selle lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse.

Autor: Thea Rohtla