Iraan võib naftatarneid vähendada, kui ÜRO ähvardab tuumauuringuid tegevat riiki sanktsioonidega. Nigeerias toimub mäss riigi peamises nafta tootmise regioonis Nigeri jõe suudmealal.
Iraan on maailma suuruselt neljas naftatootja ning annab ligi 5 protsenti kogu maailma toodangust. "Kuigi Iraani naftaekspordi embargo tõenäosus on väga väike, on fakt see, et Iraani naftavarude asendamiseks tagavarasid ei ole," ütles Jaapani investeerimispanga Iriya Bansei energeetikaanalüütik Makoto Takeda. Mullu Bloombergile kõige täpsemalt nafta hinna kulgu ennustanud Barclays Capitali analüütikud Paul Horsnell ja Kevin Norrish tõstsid neljapäeval oma nafta hinna keskmise prognoosi jooksva aasta kohta 68 dollarile barrel. Ka Goldman Sachsi analüütikud kergitasid oma nafta hinna keskmist ootust 7 protsendi võrra, 68,5 dollarini barrel. "Vaidlused Iraani tuumarikastamise üle ja Nigeeria mässuliste rünnakud võivad nafta hindu alanud nädalal veelgi kergitada," märkis Credit Suisse'i tooraineanalüütik Tobias Merath.
Royal Dutch Shelli tütarfirma Nigeerias on alates mässu algusest kaotanud päevasest naftatoodangust 221 000 barrelit ehk 9 protsenti. Lisaks on Nigeeria militaarsete rühmituste liikmed võtnud pantvangi neli Shelli välismaalt palgatud töötajat. Reutersi andmetel oli tegu USAst, Suurbritanniast, Bulgaariast ja Hondurasest pärit inimestega. Shell märkis reedel, et neil pole pantvangi võetud töötajate kohta mingit uut teavet laekunud.
Nigeeria naftatöölised ähvardasid reedel töö seisata, kui valitsusel ei õnnestu mässajaid kontrolli alla saada. Pantvangi võttis mehed militaarne grupeering, mis nimetab ennast Nigeri jõe suudme vabastajateks. Nad nõuavad, et Nigeeria valitsus vabastaks vanglast ühe endise kuberneri ja ühe sõjalise grupeeringu liidri.
Jaanuaris on toodete sisseostuhinnad pidevalt tõusnud ning viimane muudatus jaehindades toimus eelmise nädala alguses. Paratamatult on oodata sisseostuhindade tõusu jätkudes uusi hinnamuudatusi lähipäevil.
Käre talveilm Eestis kütuste jaehinda ei mõjuta.