Soojustuse valik sõltub kasutuskohast

Enim kasutatavateks soojustusmaterjalideks on täna klaas-ja kivivill, vahtpolüstereen, ning mitmesugused naturaalsed soojustusmaterjalid.

Klaas- ja kivivill on omadustelt üsnagi tasavägised, sest soojaerijuhtivus on mõlemal väike ja ka hallitusele ning niiskusele suudavad nad vastu hakata. Hoolimata halvast süttivusest ei tohiks igat toodet kasutada tuletõkkeobjektides või tulekolletes isoleermaterjalina: erinevad mineraalvilla tüübid on välja töötatud just konkreetsete pindade isoleerimiseks (seinad, katusealused, põrandad, krohvialused, betoonkonstruktsiooni jm). Vahelagedes, raskesti ligipääsetavates piirkondades ning lisasoojustusena on mugav kasutada ka puistevilla, mis annab ka hea heliisolatsiooni.

Kauplustest võib leida ka laias valikus vahtpolüstereentooteid. Selle materjali eeliseks on väga hea soojaerijuhtivus. Eluruumide soojustamisel tuleb aga hea õhuga elukeskkonna saavutamiseks pöörata hoolsalt tähelepanu ka ventilatsioonile. Vahtpolüsterool, mida aeg-ajalt peetakse ekslikult mürgiseks, on tegelikult ohutu nii loomadele kui ka inimestele. Asendamatu on see materjal maasisestes konstruktsioonides, kuna niiskus ei riku tema soojustusomadusi. Siiski ei tasuks tavalist vahtpolüstereeni paigaldada otse pinnasesse, sinna sobiv vahtpolüstereen on erilise niiskuskindlusega ja tihedama koostisega. Nende paremaks eristamiseks on tooted üldjuhul värvilised.