Läti trumpab Eesti madalama tulumaksuga üle

Keskerakondlase Heido Vitsuri arvates toob Läti otsus tulumaksumäära langetada kaasa hoopis ühiskonna sidususe ja elujõu vähenemise. "Läti otsus põhjustab maksebilansi defitsiidi suurenemist," märkis Vitsur ja toonitas, et ka ootuspärane tarbimise kasv kujuneb vaid lühiajaliseks.

Eesti poliitikud olid ühel meelel, et üksikisiku tulumaksu langetamine suurendab inflatsiooni. "Kuna lätlased niikuinii ei kiirusta euroga liituma, siis ei ole inflatsioon nende jaoks eriline probleem," sõnas Vitsur.

Lätis harukontoreid omava ASi Arco Vara tegevjuht Viljar Arakas rõõmustas Läti maksupoliitika üle. "Meie ettevõte saab Läti otsusest vaid võita, kuna maksude alandamine toob juurde investeerimisvõimelisi kliente," selgitas ta. Arakase sõnul pole Lätil põhjust euroga liitumisel kiirustada, kuna Läti latt on euroga fikseeritud.

Reformierakondlane Atonen ei näe tulumaksu langetamises ohtu euroga liitumisele, kuna 2009. aastaks, mil Läti peaks saavutama 15protsendise tulumaksumäära, on euroga juba liitutud.

Poliitikud jagavad ka seisukohta, et Läti astus julge sammu üksikisiku tulumaksu alandamiseks just tänu Eesti eeskujule.

Veskimäe sõnul on Läti otsus ootuspärane, sest lisaks praegusele Eestist pisut kõrgemale, 25protsendisele maksumäärale on sealne tulumaksuvaba miinimum Eesti 2000 krooni kõrval vaid 720 krooni. "Praegu on Läti tegelik efektiivne tulumaksumäär tavalisele tööinimesele oluliselt kõrgem ja Lätis ettevõtjatel inimeste palkamine oluliselt kallim kui meil," nentis Veskimägi.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun usub, et üksikisiku tulumaksu määrades riigid tegelikult omavahel ei konkureeri. "Maksukonkurents on oluline ikka juriidiliste isikute puhul, pelgalt füüsilise isiku madalama maksumäära pärast keegi vaevalt elukohta vahetama hakkab," ütles ta.

SEB Unibanka peaanalüütik Andris Vilks kiidab Läti valitsuse maksukava heaks, ehkki möönab, et sellest võib johtuda täiendav kiirendus Läti niigi kõrgele inflatsioonile.