Merko kasumi kasv jättis konkurendid kaugele selja taha

"Ehitusturul valitses jätkuvalt tugev nõudlus ja neljandas kvartalis kasvas ehitussektor kõigis Balti riikides," kommenteeris neljapäeval oma tulemusi Eesti suurim ehitusfirma, kes teenis eelmisel aastal 441,8 miljonit krooni puhaskasumit. Teenitud kasum ületas analüütikute ootusi, näiteks investeerimispank Suprema ootas kasumiks 372 miljonit krooni, Hansabank Markets 414 miljonit krooni.

"Üldiselt tundusid Merko eelmise aasta majandustulemused väga head," sõnas Suprema analüütik Arko Kurtmann. "Peamine erinevus meie ootustes tuli kasumi osas, kuna ettevõte kajastas 2005. aastal mitmeid ühekordseid tehinguid."

Kui 271,4 miljonit krooni kasumist teeniti ehitus- ja arendustegevusest, siis 170,4 miljonit krooni andsid ühekordsed tehingud.

Ehitushiiglase käive kasvas aastaga vaid veidi üle 4 protsendi, 3,24 miljardi kroonini, mida oli mõnevõrra vähem, kui analüütikud prognoosisid. Kogu Eesti ehitusfirmade ehitustööde maht jooksevhindades on aga kasvanud sellest tuntavalt kiiremini, näiteks eelmise aasta kolmandas kvartalis ehitati kroonides kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem.

Merko kirjutas börsile saadetud pressiteates, et pakkumise piiratus võib lähitulevikus oluliselt mõjutada projektide tähtaegset valmimist ja maksumust ning seada löögi alla ehitussektori kasumlikkuse.

Ka maaklerifirmad ootavad selleks aastaks Merkolt väiksemat kasumit. Hansabank Markets prognoosib küll 4 miljardi krooni piiri ületamist käibes, kuid kasumiks ootab ta 428 miljonit krooni. Suprema kasumisiht Merkole selleks aastaks on 344 miljonit krooni. "Usume endiselt ehitusturu kasvu, kuid arvame, et raskusi tuleb seniste kasuminumbrite ja marginaalide saavutamisega," lausus Arko Kurtmann.

Merko jaoks oli eelmise aasta üks suuremaid objekte 470 miljonit krooni maksnud Riia Skanstese tänava arenduse esimene etapp. Selle käigus omandas Merko tütarfirma Merks 22,1 ha maad, rajas piirkonda tehnovõrgud ja 12 500 külastajat mahutava multifunktsionaalse halli. Eestis lõpetas Merko sügisel kunstimuuseumi uue hoone ehituse.

Kui eelmisel aastal ületas Merko aktsia turu keskmist tootlust ja tõusis 77%, siis sel aastal on aktsia oma hinnast loovutanud ligi 5%. Aasta alguses maksis aktsia üle 280 krooni, neljapäevaseks sulgemishinnaks jäi 261,45 krooni.

Analüütikute silmis on aktsial tõusuruumi küll. Suprema hinnasiht on 312,93 krooni. "Praegu seda plaanis muuta ei ole," sõnas Suprema analüütik Arko Kurtmann. Hansabank Markets on pisut tagasihoidlikum ning näeb õiglast hinda 292,6 krooni juures, analüütik Sander Danil on andnud aktsiale "hoia" soovituse.

2004. aasta eest maksis Merko aktsionäridele dividendideks 3,25 krooni aktsia kohta. Tuginedes varasematele dividendimaksetele, ootab Suprema sellel aastal dividendideks vähemalt 8,4 krooni aktsia kohta. Hansabank Marketsi ootus on 4,7 krooni dividende aktsia kohta.

Eesti suurima ehitusfirma Merko töölised saavad üle kahe korra suuremat töötasu kui Eesti palgatöötajad keskmiselt.

Täistööajaga töötajatele makstud brutotöötasu oli Merkos eelmisel aastal 173,9 miljonit krooni, mis teeb keskmiseks töötasuks inimese kohta kuus 20 851 krooni.

Võrdluseks, statistikaameti teatel oli keskmine palk Eestis eelmise aasta viimases kvartalis 8690 krooni.

Keskmine täistööajaga töötajate arv Merkos oli eelmisel aastal 695. Töötajate arv kasvas aastaga ligi kümnendiku võrra.

"Endiselt on kriitiline seis kvalifitseeritud tööjõu osas, mis pärsib ehitusteenuse pakkumist ning mille tulemusena jätkus ehitushinna kiire kasv ka neljandas kvartalis," kommenteeris firma olukorda ehitusturul.

Aastaga on ehitusteenuste hinnad Balti riikides tõusnud 7-11 protsenti, sealjuures kõige enam Lätis.

Autor: Lauri Matsulevits